Sometimes I hate You,sometimes I love You, but I always miss You, when You are not around me.

Hei.
Ma pole taas päris kaua kirjutanud. Viimasel ajal mööduvad päevad nii kiiresti, et ei jõuagi midagi erilist teha.
Homme on juba viimane veebruari päev ja nagu tuule lennul on juba 2 selle 2013 aasta kuud läbi..
kõik on viimasel ajal hakanud minama alla mäge.. 

Eelmine kuu suri mu tädi, nüüd kuu aega hiljem suri ta mees.. 

Vahepeal ei teagi ma mida mõelda, või mida teha.
Tuhanded mõtte ringlevad peas.. Ma ei tea enam keda usaldada või keda uskuda. Päevast-päeva vaadatakse mulle otse silma ning lihtsalt valetatakse.. 

Ning hiljem isegi ei tunnista oma valesid..
Olen hakanud viimasel ajal rohkem rõhku oma tervisele panema. Enam ei söö ma krõpse jne. Ning teen trenni.

Eelmise nädala kolmapäeval sündisid meie ühel kitsel kaks talle.
Pühapäeval kui oli vabariigi aastapäev, oli eriti raske päev. Jäime autoga lumme kinni ning reaalselt pidin mina üksi kaevama autot välja nagu segane. Teised lihtsalt istusid ja vaatasid, kuidas mina üksi näen vaeva. Õhtuks oli mul lihtsalt kopp ees.
Ma ei tea kas see on siis nüüd kevadväsimus või kevadmasendus?
Viimastel päevadel on küll väga ilus ilm olnud, päike paistab, lausa kõrvetab ning lumi sulab. Kevade tunne on küll suur. Suve igatsus veelgi suurem.
Ülehomme saab meil musiga juba 3 kuud.. Kuid päris raske on olla koos inimesega, kes üldse välja ei näita, et ta minust hoolib.. Näen teda ju niigi harva.. Saan aru, et tal on tegemist.. Kuid siiski natukene võiks ju minu jaoks aega olla?
Aga ma ei hakka nüüd siin midagi kurtma.  ;)
Hmm, eelmisel kolmapäeval oli koolis esimese poolaasta kokkuvõte. Sain suure šokolaadi selle eest et mul ainult neljad-viied.
Njaa, aga ma ei tea,ma ei oska täna enam midagi kirjutada..
Mõni teinekord kirjutan taas.
Tsaukiplauki!
Leanika.