I love you like a fat kid loves cake!

Tere mu kallid lugejad!

Ma pole siia jõudnud juba üle kuu aja. 

Muidugi ikka kooli pärast.

Kool algas rahulikult, meie klassi tule uus vahetus õpilane Miguel, Mehhikost.

Tegin temaga ka pisikese diili. Mina õpetan talle eesti keel ja tema mulle hispaania keelt. Kahjuks me väga pole selleni jõudnud, aga loodan, et lähi nädalate jooksul siiski jõuame.

Koolis on päris väsitav. Arvestades seda, et põhimõtteliselt iga päev on 8 tundi ja neljapäeval lausa 10, siis on päris rakse toime tulla.

Uni on minu jaoks ikkagi kõige tähtsam, niiet vahel ma jätan õppimata ainuüksi sellepärast, et oma 8-9 tundi und kätte saada.

20. septembril käisin Tapal diskol, koos cärolini, Cetrini, tuuli ning Elliga. Oli üks tore õhtu. :)

27. septembril oli meie klassil au ristida 10. ndikke. Aiai, need rebaseid said ikka päris hullult minu arust. :D

4. oktoobril oli koolis õpetajatepäev. Pliis, kill me, ausalt.

Olin matemaatikaõpetaja Raudver.

Esimese tunni aeg ma mõtlesin ausalt, et ma teen enesetapu. See oli kohtav. Pean kiitma Hans-Kristenit ainuüks selle eest, et ta on kõige sõnakuulmatum õpilane, keda ma kohanud olen.:S :S

ülejäänud klassidega sain rahulikult hakkama. Kõige vaiksemad ja tublimad olid ilmselgelt 10. klassi humanitaarühma õpilased.

Igal juhul õhtu leidis siiski ilusa lõpu, sest nägin ülepika aja taas Hannest. Oi, kui te vaid teaksite kui faking kõvasti ta mind kallistas, ma mõtlesin et lähen pooleks :)

Ka reedel, 11. oktoobril nägime. Mmm, päris hull kui ta mu sülle võttis ja mind mingi keerutas. Ja siis kui ta mu maha pani, siis ma ikka tuikusin nagu mingi parm. :D

Aga ta on maailma õige numpsim mul :))

Reedel möödus 1 aasta sellest, kui mu ex mulle Rotu kinkis. :) Ta jube paksuks läinud, aga ta ikkä nii armas. :P

Siis laupäeval käisin uurimistöö jaoks intervjuu tegemas ühe vana naisega. 

Sinna kadus mu 2 tundi + koju jõudes tegin 4 tundi Vetkade sugupuud ja nii see päev õhtasse jõudis.

Eile käisime Tapal. Paras draama oli, lubati pea lõhki lüüa jne. Päris karm. :D 

Ja siis õhtul kell pool 7 läksin teist uurimistöö intervjuud tegema ühe vana mehe juurde. Oijuudas, ma mõtlesin et ma jäängi sinna. Vanataat muudkui jutustas ja jutustas, mina aga haigutasin, sest kell oli juba pool 9. Ma ootasin, et ta teeks mingi väikse pausi oma jutu sisse, et saaksin issi järgi kutsuda aga kuramus ta laterdas nagu vana pudrupada. 

Ja siis tegin issile vastamata  kõne ja jäin lihtsalt lootma, et issi märkab mulle järgi tulla. :D

Ja no 10 min pärast oli ta kohal ja siis lasi autosignaali ja nii ma pääsesingi. :D

Nii palju siis mu tagasihoidlikust elust. :)))

Teine kord kirjutan veel kui midagi huvitavat on juhtunud. :)

Tsauki, olge musid-paid. :)

Leanika.