Ülepika aja minust, minu patustamistest ja Karl Hendrikuga arstil käigust

Pole juba päris pikalt postitust teinud, sest tegemist on olnud palju ning vahepeal puudus mul ka internetiühendus maal.

Esmaspäeva hommikul kaalusin 60,6 kg ehk nädalaga on kadunud 300 grammi ning 19 päevaga 1,4 kg.

Päris ilma magusata pole ma olnud, sest nagu ma eilses postituses mainisin, siis lapse sünnipäeval sõin ma šokolaaditorti, aga seda ei olnud palju.
Ja jäätist olen ka paaril päeval söönud, sest organism lausa karjub magusa järgi.
Aga komme, niisama šokolaadi ja rämpstoitu, seal hulgas krõpsu pole ma endiselt söönud. Eelmise nädala reedel käisime küll Henriga Viitnal ja Henri ostis Kadakast burksi, aga mina suutsin sellele siis VEEL EI öelda. :D
Aga mõned päevd tagasi käisime koos vennaga jälle Kadakas ja siis ta tegi välja ning ma ei suutnud keelduda burxist :S
Niiet patustanud olen ma natukene.

Nädal tagasi ostsin Rakverest vahukomme ka ja Henri ütles, et "Sa ei tohi neid süüa" ja siis ütlesin, et võtan need kunagi hilisemaks, sest ega ma siis elu lõpuni ilma magusata ei kavatse olla. :D Nüüd need vahukommid istuavad mind siin laua peal, aga ei ma ei ava seda pakki. :D
Pühapäeval tegin ise elus esimest korda kotlette. Esimese korra kohta olid täitsa normaalsed. Sel päeval proovisin veel proteiinikohupiima koos kamapallidega. Minule see eriti ei istunud, sest selline suht maitsetu värk ning ega ma niisama kohupiima sööja tegelikult polegi.

Esmaspäeval tegin jälle ahjukana.
Olin lubanud, et tesmaspäevast hakkan trenni ka tegema. Kõhulihaseid ja taolisi harjutusi pole ma siiani teinud, aga mitmel päeval oleme Henriga käinud pikkadel mitme tunnistel jalutuskäikudel. Tänagi käisime kaks tundi ja see võttis täitsa läbi.

Teisipäeval käisime Karl Hendrikuga arsti juures ning poiss kaalus 5555 g ja oli 57 cm pikk. Kuu aega tagasi arsti visiidil kaalus poja 4190 g ja oli 55 cm. Seega kaalus on poiss väga ilusti juurde võtnud, isegi arst kiitis. Arst palus nüüd suurendada ka D-vitamiini kogust päevas, ehk nüüdpeame talle seda andma kaks korda päevas. Kirjutati välja veel üks salv, mida tuleb Karl Hendrikule pähe määrida, sest tal on päris tundlik nahk ning selletõttu palju kõõma.
Tol päeval kohtasime ka Henri vanaema, ehk siis Karl Hendriku ainsat vanavanaema, kes vaatas lapse üle ja tegi talle ka väikese kingituse. :)

Kuna ilmad on viimasel ajal nii ilusad, soojad ning päikselised, siis Karl Hendrik magab pool päeva enamasti õues. Tõeline värske õhu sõber.
Unerütm hakkab ka vaiksel paika loksuma - õhtul max kell 23:00 jääb ta magama (kellaaeg oleneb sellest palju ta päeval õues on maganud, kui ta päeval rohkem üleval olnud, siis jääb ka pool 10 magama); öösel on ta nüüd lasknud mul magada isegi 6 tundi jutti, siissööb, panen ta enda voodisse, seal ta vaatab ja kuulab voodikaruselli ja jääb ise uuesti tudule. Ja hommikul ärkab ta siis umbes 7 jälle üles.

Aga ma hetkel lõpetan, üritan varsti taas kirjutada, olge tublid!! :)