Minu suvi!

Olen nüüd ikka tõsiselt pikalt eemal olnud - lausa kaks kuud pole sõnakestki bloginud, Küll olen vahel Facebookis sõna võtnud ning Instagrammi pilte postitanud, aga blogida pole tõesti grammigi aega olnud. Paari päeva pärast saab läbi august ning algab juba september. Kaks kuud on läinud linnulennul. 

Üks päev lugesin Jane blogipostitust ja panin Facebookis LIKE selle ning hetk hiljem kirjutas Jane mulle, et "Oooo sa oled elus v :D "

Hahah, no elus olen ma ikka jah, aga internetis olen suvel ikka mega mitteaktiivne.

Kaks kuud sotsiaalmeedias mitteaktiivsust võrdub kaks kuud puhkust metsas!

Põhjus on ju lihtne, viimased kaks kuud olen ma peaaegu iga päev veetnud metsas. Küll korjasin maasikad, küll vaarikaid, siis mustikaid. See aasta on olnud päris edukas ning olen väga rahul. 

Kurvaks teeb muidugi see, et seeni pole. Vähemalt minu iga-aastastes seenekohtades. Paar päeva tagasi käisin "seenel", poole tunniga korjasin 6 kukeseent. :D Saavutus!

Aga mustikaid oli see aasta ikka meeletult palju! Alles üks päev mõtlesingi, et kaua ma nüüd see aasta mustikaid korjasin, ja kokku peaaegu kaks kuud oli mustika aega. Lihtsalt WOW!

Küsimusele, kas pohli ka on, pean mina vastama EI. Minu pohlakohad täitsa tühjad. Eks see kuum suvi tegi ikka oma töö. Mets kuivas nii ära, et pole seenigi. See eest jõhvikaid tundub see aasta rohkem olevat kui eelmine aasta. Niiet, üht pidi kehv aasta, on teistpidi hea aasta. 

Ja kui keegi kunagi vätisi mulle, et kui ma lapsed saan, siis ei saa ma enam midagi teha ning oma elu mul nagu polekski. Siis see inimene pani oma väidetega ikka väga puusse. Metsas saab ideaalselt ka koos lastega käia. Ka iga päev! 

Ma käin metsas suurima heameelega. Seal puhkan ma end välja - puud, linnud, loodus, värske õhk - see on kõik mis mu väsimuse minema peletab. Need päevad, kui ma metsas kas või korra pole käinud, olen ma väsinud, nördinud ja tujutu. Käin korraks metsas ära ning minus elab taas värskus. Mets on minu hing!