Igasugused asjad viimasel nädalal

Nädalake on juba jälle möödas ning jaanid möödusid kiiremini kui silmagi pilgutada suutsin. 

Jaanid möödusid suhteliselt rahulikult iseenesest. 

Teisipäeval 21. juunil käisin Karl Hendrikuga Cetrini keskkooli lõpetamisel. Lõpetamine hakkas kell 16:00, aga kuna ma pidin lapsega kahekesi minema, siis ei hakanud ma nii varakult ronima sinna. Enne viit panin ta muidugi juba riidesse ja tõesti MINU ÕNNEKS me ei läinud varem, sest siis ta kakas kõik riided täis ja ma pidin uuesti riideid tal hakkama vahetama :D

Läksime poole kuueks sinna, enne käisin veel lillepoest läbi. 

Peale koolis olnud üritust läksime Cärolini poole, kus ma ise olin kuni kella üheksani. 

Kolmapäeval, 22. juunil olin ma tööl kuni kella poole 9ni õhtul. Siis käisin kodust läbi, võtsin lapse ja läksime Vohnja jaanitulele, kus muidugi kõik teised kaasa arvatud Henri juba ammu olid. 

Kuskil kella 11 aeg läksime aga edasi Moe jaanitulele, kus meid ootasid juba Melanie ja Cärolini. Ise tahtsin väga minna just sinna jaanitulele, sest esines ju ansambel Kapriiz, kuid minu kahjuks, siis kui me kohale jõudsime, nad enam vist ei esinenud. Hoopis laulis üks nii 12-aastane (?) poiss. :D

Ja kuna ma olin suhteliselt väsinud 11 tunnisest tööpäevast, siis läksime kella üheks koju. (Oma uude koju Moe korterisse, niiet polnud pikk maa). 

Olin siis mingi 10 mintsa kodus olnud ja hakkasin juba magama sättima, kui helistas Cärolin ja t,ütlesin, et viiksin ta koju. Noh, Henri pani telku käima, võtmed võtsin ma muidugi kaasa, käisin ära poole tunniga. Aga siis oli uus probleem - ma ei saanud enam trepikoja ust lahti. No pergale küll, keera võtit ühele poole, teisele poole, tee mis tahad, aga uks lahti ei tule. 

Korter muidugi teisel korrusel, Henril aku tühi ja telefon välja lülitatud. Loopisin kivikesi vastu aen, aga tulutult - Henri jäi magama nagu tavaliselt ja nagu nott. 

Oi kui tige ma olin ja ma reaalselt mõtlesin, et ma jäängi õue magama. Siis aga märkasin üht noorte seltskonda maja küõrval ja läksin tuimalt ühe kuti juurde, andsin talle võtmed ja ütlesin, et tehku see neetud uks lahti. Tema lükkas võtme sisse, pani jala vastu ust ja uks tuli nagu niuhti lahti. no ega mina ei teadnud, et see jalg nii oluline on ning siiamaani oli Henri alati ju trepikoja ukse lahti teinud. :D

Aga õnneks koju ma sain. 

Järgmine päev, 23. juuni õhtul käisime siis Kadrina jaanitulel korraks. See oli suhteliselt mõttetu, nagu alati. 

Läksime jälle kaheteistkümneks koju sest ei näinud mõtet seal olla. 

Üleeile käisime Läsnal ujumas. Tegin ka oma esimese ujumise siis ära, ei saagi kurta vee üle. Päris mõnus oli. 

Karl Hendrikul avastasime üleeile, et tal hakkab alla üks kiku tulema. Poiss naerab viimasel ajal veel rohkem kui tavaliselt, on ikka märgata, et areneb ja kasvab.

Homme või mingi päev siis kirjuta a räägin lähemalt meie uuest päris enda kodust! :)

Praeguseks aga kõik! :)