On kaks võimalus, mida ei saa tagasi võtta - öeldud sõnu & käest lastud võimalust!

Mida Sa minust üldse tead?
Sa ei tea ju mu mõtteid, Sa ei tea mu tundeid, Sa ei tea kes mulle meeldib & Sul pole õrna aimugi keda ma armastan!
Mu nimi ei räägi ju mu tunnetest, mu nimi ei räägi mu elust..
Sa tead mu nime, kuid mu elust/loost pole Su aimugi..
Ma olen hetkel paljude oma sõpradega tülis.. Olen nad kaotanud.. Ja paljudel juhtudel ma isegi ei tea tegelikku põhjustki..
Ma teen vigu, me kõik teeme. Mina andestan, aga nemad kasvatavad minu tehtud vigadest vihkamise. põlastuse.. Nad unustavad mu tunded.. Nad unustavad, et ka mina olen inimene, nagu nemadki.. Nad unustavad, et täiuslikke inimesi ei eksisteeri..
Nad unustavad, et kunagi andestasin mina neile kõik nende vead..
Nad unustavad, et ma neist hoolin & neid armastan..
Nad unustavad kõik..
Aga samas on nad ka unustanud, et mina mäletan igavesti nende öeldud sõnu, ma mäletan igavesti nende põhjustatud valu.. Ma võin anedestada, kui ma ei unusta! Kuid nemad arvavad, et minul on see meelest läinud.. Nad arvavad, et olen üle saanud.. Kui sellised adjad jäävad igavesti mu pisikesesse ajusse..
Ma ei unusta kunagi seda põlastavat pilku, millega Sa minust möödusid & neid enesevihkamist tekitavda häälitsusi, mis kõlasid Sinu suust..

Sul pole aimugi, missuguseid kannatusi võin ma läbi elada, paljalt Su sõnade pärast.. sõnade pärast, mis lähevad hinge..
Sa ei tea, kui palju ma nutan...
Sa ei tea keda ma armastan.. Võib-olla olen ma kellegagi koos, aga armastan teist.. Võib-olla armastan endiselt oma kõige esimest poissi, kes oli esimene kelele ütlesin "ma ei unusta SInd kunagi, armastan Sind igavesti".. Võib-olla on ta tõesti minu eluarmastus, võib-olla on sellest möödas nädalaid, kuid või aastaid, aga ma ikka armastan teda..
Sa ei tea seda.. Sest Sa ei tea peale mu nime, minust mitte midagi.. Sellepärast polegi Sul ette kujutust minu piinadest..
Võib-olla on mu naeratus võlts? Võib-olla on see kõigest mask, oma kurbuse peitmiseks.. Võib-olla olen terve päeva koolis lõbus & õnnelik, kuid kui koju jõuan, rebin ma endalt selle võltsi maski & hakkan nutma..
Võib-olla kuulan terve õhtu klaveri muuskat, mõtlen SInust & nutan..
Sa ei tea seda..

On Sul mulle midagi öelda?
Ütle kohe!
Sest me ei ela igavesti.. Võib-olla on just homme see päev kui mind enam pole.. Võib-olla ei saa Sa enam mulle homme seda öelda.. Ja see jääb igavesti Sinu teada.. Mina ei saa seda kunagi teada..

Aitäh Sulle, kes Sa mind vihkad, et tegid minust just sellise inimese nagu ma olen!
Aitäh, et panid mu kahtlema sõpruses..
Aitäh, et panid mu olema ettevaatlik iga inimesega, kes minuga suhtleb..
Aitäh, et kustutasid selle viimasegi usalduse teiste suhtes!
Aitäh, et panid mu mõistma et "armastus" on kõigest üks tühipaljas sõna, mil pole tähendust..

Aga tea, et see et ma Sulle ei meeldi, on Su enda süü.. Sina tegid minust selle inimese, Sina kujundasid mu tunded.. Sina ise oled vaid selles süüdi..

Ma mäletan igavesti Sinu sõnu!
Ja tao endale pealuu sisse, et kui ma olen Sulle ühe võimaluse andnud & Sa selle käest lasid, siis teist võimalus enam ei tule!

Aitäh Sulle!

http://www.youtube.com/watch?v=0w4sfEStvPU&feature=youtu.be

Sinu Leanika.