Kuues ämmaemanda visiit ehk kuidas ma kellaajaga ämbrisse astusin

Täna oli mul kuues ämmaemanda visiit ning nädalaid juba 36+4. Olin äratuse pannud kella viieks, et minna kella kaheksaks Tallinnasse. 

Aga kallis Karl Hendrik oli nii lahke ja ärkas enne poolt nelja. Muidugi olin ma ise selleks hetkeks vaid 5 tundi maganud ning pidin siis Karliga üleval istuma. Siis aga hakkas lähenema äratuskella aeg ning 5 minutit täpselt äratuskella vajus Karl Hendrik magama. Noh jah, ajasin siis Henri üles, sest tema pidi hakkama tööle minema ja lasin tal oma emale helistada ja uurida kas ta saaks meile tulla ja siit Karli lasteaeda viia, et Karl natuke kauem tududa saaks. Kella kuueks tuligi siis Henri ema siia ning 6.20 läksin ma ise kodust minema ja 6.35 istusin rongile. 

Nonii ja nüüd see kõige toredam koht. Panin rongis silma kinni ja suikusin poolunes, kui üks hetk ärkasin ehmatusega üles ja sisetunne ütles mulle, et kontrolli nüüd rasedakaardist ämmaemanda visiidi kellaaega. Vaatasin siis üle ja avastasin õudusega, et olin tänase ämmaemanda visiidi kellaaja. oktoobri visiidi kellaga sassi ajanud ning tänane visiit ei toimu mitte kella kaheksa hommikul, vaid hoopis pool kolm. Noh jah ja mina olin juba rongiga otsa pidi Tallinnas. 

Õnneks oli aga minu tore ämmaemand juba enne kaheksat kohal ja nõus mu vastu võtma. Kõik oli tavapäraselt korras, peale vererõhu, mis oli nõksu kõrge, aga see võis ka sellest olla, et ma kiirustasin taaskord haiglasse ja olin natuke närviline selletõttu, et ma kellaajad sassi ajasin. Aga siiski soovitas ämmaemand mul kodus kaks korda nädalas igaks juhuks enda vererõhku kontrollida. Veel andis ämmaemand mulle sünnitusplaani lehe ära täitmiseks. 

Ka seekord ei pääsenud ma kaalumisest ning seekord olin ma juurde võtnud 2,3 kg ning kaal näitas seekord 72,5 kg. 

Kaal (18.09): 72,5 kg. 

Viiendal visiidil (21.08): 70,2 kg 

Neljandal visiidil (24.07): 71,9 kg

Kolmandal visiidil (16.06): 65,5 kg

Ultraheli visiidil (26.05) oli: 63,2kg

Teisel visiidil (10.05) oli: 61,4 kg

Algkaal: 58 kg

Kurtsin muidugi ämmakale oma hingamisraskuste muret, aga ta ütles, et kuna ma olen lõpurase, siis on see täiesti okei ning tuleb lihtsalt ära kannatada. 
Järgmine kord kohtun ma ämmakaga juba 4. oktoobril ja siis tähtajal 12. oktoobril. Ise olen ma veendunud, et ka seekord läheb mul rasedus üle tähtaja ning eks see tita sünnib kuskil oktoobri keskel. :)
Aga loodan, et see aeg läheb ruttu, sest tõesti need hingamisraskused ei lase mul isegi mitte magada enam. Magada saan vaid ühes asendis ja seda asendit ma otsin ka õhtuti taga pool kuni poolteist tundi.