siis kui ma kord juukseid värvisin
Vahel ma vaatan peeglisse ja mõtlen, et ikka nii äge, et ma olen just selline nagu ma olen. Ja nii äge, et ma meeldin inimestele sellisena nagu ma päriselt olengi. Mul pole mingeid ripsmepikendusi, juuksepikendusi, ma ei meigi end ning juukseid ma ka enam eriti ei värvi. Samas, kas ma ikka meeldin inimestele nii? :D Noh, ega tegelikult vahet ju pole, endale ma ju meeldin ja rohkem ju vaja pole.
Ma ei pea selfiede tegemiseks end tund aega meikima, vaid ma lihtsalt võtan juuksed patsist lahti, teen klõpsu ja võin selle ka kohe üles panna. Siis juuksed tagasi patsi ja võin oma igapäeva toimetuste juurde naasta. :D
See olen mina.
Vanasti kadestasin teisi, sest tundsin, et ma erinen teistest inimestest ikka nii palju. Nagu ma ütlesin, am ei meigi end. Meik muudaks mu välimust tegelikult ju totaalselt, aga samas, see oleks ju võlts. Ma olen ju täpselt selline nagu ma pildil olengi. Peaaegu.
Täna ma taas avastasin, et ma pole jälle juukseid mingi 15 kuud värvinud.
Juukseid esimest korda värvisin ma mingi 7-8. klassis, täpselt ei mäleta, aga suht vana olin juba.
Peale seda hakkasid mul tihti käima juuksevärvimise tujud. Üks päev olin must, teine päev blond, siis ükskord olin hall, siis jälle must, siis blond jnejne.
BTW, üks huvitav fakt - ma olen elus ainutl ÜHE korra käinud juuksuris, ja seda aastal 2008 või 2009. :D Täpselt enam ei mäleta. :D Aga lasin endale viltuse tuka lõigata, ahaha. :D Varjasin seda ema eest paar päeva, lõpuks pani ta ikka tähele, et mida pekki ma oma tukaga teha olen lasknud. :D
Siis kui ma Henriga koos hakkasin olema, siis hakkas see juuksevärvimine vaibuma. Alguses värvisin end muidugi esimest korda punaseks, aga sellest ma pilte ei leidnud. Kui ma Karl Hendrikut ootama jäin, siis ma otsustasin et raseduse aeg ma juukseid ei värvi. Nii ma siis olingi juukseid värvimata lausa aasta ja 3 kuud. Siis 2016. septembris tuli idee, et uhh võiks juuksed lillaks värvida. Algul kahtlesin pikalt, kartsin, et äkki ei sobi, aga kui juuksed värvitud, siis hakkas mulle see värv meeldima. Ning pooltesit kuud hiljem värvisin veel korra lillaga üle.
Rohkem ma nüüd polegi juukseid jälle värvinud, niiet viimasest värvimisest ongi möödas 1a 3k. Lillast mu peas pole haisugi, või siis õigem on öelda VÄRVIGI. Pigem olen ma veits peast nagu roostes, ahaha. Üle 10 sentimeetri on juuksed üldse värvist välja kasvanud, aga üleminek värvitud juustele on õnneks selline okei.
Hetkel mõtlen, et äkki peaks jälle juukseid värvima? Aga kui värvida, siis mis värvi? Samas mul reaalselt on selline kiiks, et nagu ma raseduse aeg ei tahtnud juuksied värvida, siis ma ei tahaks seda teha ka imetamise aeg. Kuid see juuste värvimine vist ei tohiks midagi mõjutada.
Nüüd ma siin siis istun oma kahtlast mitut värvi juustega ja mõtlen, mida edasi teha. Kas kasvatada hoopis loomulikku tooni juukseid välja või siis osta jälle mingi cool juuksevärv.
Mis te arvate? Kas ma peaks juukseid värvima? Kui jah, siis mis värvi? Kui ei, siis kas mu praegused pikad roostes kiharad on okeid v? :D
Natuke pilte ka lõpetuseks. :D Olen ka olnud noor ja ilus. :D :D
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
paar kuud tagasi |
Esiteks küsimus, et miks sa selfie tegemiseks juuksed patsist lahti võtad? Teiseks noored ei peaks juukseid värvima, või ükskõik, mis moel töötlema. Küll seda jõuab siis teha, kui vanemaks saavad ja halle juukseid tahavad peita. Mis aga ei tähenda, et ma ise noorena ei lokitanud-värvinud. Ikka värvisin. Meikimist ei ole ma kunagi ära õppinud ja ise meikides näeksin kindlasti välja nagu kloun... :D
VastaKustutaPean tunnistama, et ma ei oska ka meikida. 😁
Kustuta