Miks elu nii raske on?

Te ei kujuta ettegi, kui raske mul hetkel on!

Omg!

Otsustasin eile täitsa lambist, et ma ei söö enam magusat ning joon nüüdsest ainult puhast vett. Noh nagu tahaks olla tervislik või nii. 

Aga just sel nädalal on Grossi poes TuttiFruti kummikommid soodukaga. Eile kõndisin tuimalt mööda, ei teinud seda nägugi, et tahaks neid süüa. Täna ostsin paki ikka ära, aga mitte endale vaid mõtlesin, et hea lastele anda vahelduseks. 

Pool õhtut käis Karl Hendrik mulle pinda, et ma talle selle paki avaksin. Ma ei teinud seda, ütlesin, et ta peab sooja toitu ka sööma ja kui ei söö, siis ei saa kommi ka. Sellele järgnes muidugi pikk jonn, aga kangekaelne nagu ma olen, mina ka järgi ei andnud. Lõpuks ütlesin, et võtku siis vähemalt üks amps toidust. Ta keeldus. Lõpuks ikka võttis selle ühe ampsu sooja toitu (mis polnud selleks hetkeks enam üldse soe) ja muidugi ulatas ta mulle sellepeale ka kommipaki. Ega poiss loll pole, ta teab täpselt, mida emme lubas. Avasin siis selle paki ja Karl hakkas komme näost sisse ajama. Kujutate ette, kuidas mul ila tilkus? Ja siiamaani tilgub, kui ma neile kommidele mõtlen. Jesus, ma sööks vist terve kilo ära kui ma vaid saaks. 

Ma lihtsalt TÄIEGA tahaks, aga samas, kui ma ikka otsustasin, et ma nüüd enam magusat ei söö, siis ei saa ma ju nii nõrk ka olla, et ma juba teisel päeval alla annan?

Nüüd ma siis pleesitan voodis oma veepudeliga ja nagu tuleb mu mõte kommidele rändab, avan ma pudeli ja võtan lonksu selle peale. 

Aga kuidas on võimali, et üks näksimise ja magusa isu nii suur ja tugev on? Eks see peaaegu nagu suitsetajatel suitsu vajadus, et lihtsalt tahad ja teed ja kui ei saa, oled närviline. 

Ma olen juba ammu tähelepannud, et ma ei suuda olla õhtuti ilma, et ma midagi näksiks. Või tegelikult, ma ei suuda üldse ilma näksimata olla, mul võiks 24/7 suu matsuda, isegi kui kõht on ääretasa täis. Ja see kõik kajastab ka mu kehakaalus. Ja mind on see hakanud juba vaikselt häirima, et alatihti küsitakse minult, kas ma olen jälle rase. Ei ole, olen jah paksuks läinud, aga sellepärast, et ma lihtsalt 24/7 tahaks ainuilt süüa. 

Ometigi mulle meeldib tohutult liikuda, ma käin Karlil lasteaias jala järgi, täna ei käinud, sest liiga külm tuul oli, aga näiteks eile käisin ikka ilmast hoolimata just jala tal järgi. Aga see liikumine jääb ikkagi väheseks ning tuleb mõni muu alternatiiv leida, et oma elus taas saledamale joonele saada. 

Ja muidu jõin ma kogu aeg maitsevett, kas siis näiteks Aura mustikavett või siis Vichy erinevate maitsetega veesid. Aga neid on ju ka suhkrud. Need on ju ka magusad... Mõtlesin, et proovin kas saan hakkama kui joon 30 päeva ainult tavalist vett. Ja kas see muudab ka midagi minu kehakaalus. Huvitav ju oleks teada.