Neljas ämmaemandavisiit ehk šokk kaalule astudes

Ma pole jälle jõudnud blogida pea 11 päeva, shame on me, aga tänu sellele, et on metsa hooaeg, kulub kogu mu aeg põhiliselt metsas käimisele ning marjade ringi vedamisele. 

Aga esmaspäeval oli mul taaskord ämmaemanda visiit. Seekord siis juba neljas. 

Ning nagu alati enne visiiti, käisin ma kaalul ning seekord ma tõesti sain shoki.

Ma olin tegelikult veendunud, et kuna ma nüüd käin metsas ja liigun ikka VÄGA palju ringi, siis ei tohiks see kaalutõus seekord nii suur olla, aga juhtus hoopistükkis vastupidi. Minu Kaalutõus oli vähemalt kaks korda suurem, kui oleks tohtinud minu arust olla.

Kaalule tekkisid numbrid 71,9 kg. Ma tõesti seal kaalu peal ahminis korraks õhku ja hõõrusin silmi, et näha kas see seal ees on ikka 7. :O

Sest 5 nädalat tagasi kaalusin ma kõigest 65,5 kg, see tähendab et kaal oli viie nädalaga tõusnud lausa 6,4 kg. Minu jaoks täesti hämmastav. 

Kaal (24.07): 71,9 kg

Kolmandal visiidil (16.06): 65,5 kg

Ultraheli visiidil (26.05) oli: 63,2kg

Teisel visiidil (10.05) oli: 61,4 kg

Algkaal: 58 kg

Ma kohe ämmaka ukse taga tsekkisin üle blogist, et palju ma Karli sünnitama minnes kaalusin ning sealt selgus et nädal enne sünnitus kaalusin ma 72,4 kg.
Sain siis ämmaka juurde ning ämmaka ütles kohe, et ma näost nii ära ja valge ning küsis, kas kõik korras. Ütlesin, et muidu on nagu kõik OK, aga kaalu peale astudes sain shoki. Ämmakas kohe siis küsis vastu, et mis selle kaaluga siis on ja kui talle ütlesin, siis oli ka tema kergelt shokeeritud.
Ning ütles, et mõõdab siis enne vererõhu ära ja kuulab lapse südame lööke ja siis räägime edasi. Nendega oli nagu tavaliselt täitsa okei, südamelööke mõõtes laps veel puksis ka korralikult ning ämmakas ütles, et kui laps nii aktiivselt liigutab, võin kindel olla, et lapsega on kõik korras.
Siis aga suundusime taas selle kaaluprobleemi juurde. Ämmaemand ütles, et igaks juhuks tuleb siiski teha glükoositaluvuse test, sest tegemist võib olla rasedusaegse diabeediga.
Karl Hendrikut oodates saatis ka ämmaemand mind seda õudsat testi tegema, aga siis ei avastatud mul mitte mingit diabeeti ning seetõttu nüüd ämmakas ütles ka, et ma ilma asja ei põeks, et see võib ka olla mu keha mingi iseärasus, et nii palju juurde võtan.
Aga uuel nädalal võtan end kokku ja lähen seda õnnetut testi tegema, loodan, et ikka üle elan selle, sest ma ju kardan verd ja vihkan vere võtmist, see tekitab kohe minus sellise minestamise tunde. :D
Muidu on kõhubeebiga kõik okei ning uus visiit ämmaka juurde on juba 21. augustil. :)
Ise veel naljatasin ämmakale, et kui järgmine kord tulen, siis olen raudselt +10 kg juurde võtnud. :D
Aga loodan, et nii hull ikka asi pole ning ma ikka üle 80 kg selle rasedusega ei lähe, sest ma reaalselt tunnen ennast juba praegu tõelise emalaevana. :D