Oh neid vastikuid kakaseid mähkmeid ehk kuidas saada laps potile

Ma arvan, et peaaegu iga lapsevanema unistus on saada laps võimalikult ruttu mähkmevabaks või vähemalt siis nii paljugi, et ta oma kakad teeks potti. Sest kellele meeldiks neid vastikult haisvaid mähkmeid vahetada ja peput puhastada, samal ajal kui see hais Sind hingetuks võtab. 

Kui varakult tuleks last potitama õpetada?

Mina arvan, et sellele küsimusele pole mingit täpset ega kindlat vastust. Iga vanem otsustab selle üle ise, millal ja kuidas ta seda teeb. Aga kindlasti ei tohiks sellise asjaga jääda hilja peale, sest mingi hetk võib käia lapsel ära klõps, et mähe ongi koht kuhu teha kõik oma hädad ning lõpuks võib ta keelduda ilma mähkmeta olemast. 

Aga arvan, et last VÕIKS (tingimata ei pea) hakata õpetama potil käima vaikselt juba siis, kui ta oskab ilusti istuda iseseisvalt. Karl Hendrikut hakkasimegi vaikselt treenima eelmise aasta septembris, ehk siis, kui ta oli tegelikutl VAID 8-kuune. 

Potitamine nõuab lapsevanemalt suurt kannatlikkust ja kindlat meelt ning kindlasti ka järjepidavust. Mitte, et kord kuus proovid ja arvad, et selleks kuuks aitab kah. Kui lapsevanem on endale võtnud kindla eesmärgi õpetada/treenida last potil käima ja sinna ka oma hädasid tegema, siis tuleb seda teha järjepidevalt, mitu korda päevas iga päev. 

Mina ise koos Henriga esialgu nii järjekindel polnud, sest Karl Hendrik on meil siiski esimene laps. Aga õnneks on meil ju minu emme, kellel on endal kokku neli last ja kes teab lapse kasvatamisest ikka nii mõndagi. Minu ema oligi see, kes hakkas Karli juba 8-kuuselt potitama. Mina ise suhtusin sellesse skeptiliselt kuni sinna maani kui karl tõesti kakas potti. Juhhei!

Kuidas teha nii, et laps potil püsiks, mitte esimesel võimalusel jooksu ei pistaks?

Kindlasti on see probleem nii mõnelgi vanemal. Paned potile, keerad korra selja ja laps juba keset tuba ja siristab põrandale. Eks see ole ka põhjus, miks paljud vanemad kiiremas korras ka loobuvad sellest poti treeningust. Aga nagu ma juba ütlesin, on vaja JÄRJEKINDLUST. 

Mis mõtlete, et Karl Hendrik istub rõõmsalt potil nii kaua kui häda tuleb ja siis alles tõuseb püsti? 

Ei ole see lugu sugugi nii roosiline. Muidugi on ka tema see laps, kes tõuseb potilt püsti ja tahab hoopis mänguasjade suunas joosta. OOT; STOP!

Kas ma ütlesin just mänguasjad? 

Jah, lapse potitamine tuleb teha talle lõbusaks. Selleks on meil Karl Hendrikule välja mõeldud oma meetod. Laps potile, telekast multikad mängima ja lapsele potiümber paneme mänguasju. Karlile meeldivad rohkem klotsid, niiet enamasti panengi ma talle ette klotsikoti ja nii ta siis istub seal potil, vaatab multikaid ja mängib, 3in1.

Kus ma peaksin teadma millal lapsel on kakahäda ja ta tuleks potile panna?

Ma ei tea, kuidas teiste lastega on, aga Karl Hendrikul tavaliselt on just hommikuti kindlasti häda. Niikui laps ärkab, ongi esimene asi - laps potile. Ei ausõna, ta ei kaka alati potti. Ta võib istuda pool tundi ka seal potil, pissib, aga kakat ei tule. Siis on peaaegu et rusikareegel tema puhul see, et kuskil tunni aja pärast tuleb uuesti proovida. Mina kahjuks aga olen nii uudu, et unustan selle vahel ära ja nii ma tunnengi järsku rõvedat haisu ja tean, et nüüd jäin ma hiljaks ning ta kakas hoopis mähkmesse. 

Kui Karl Hendrik oli pisut noorem, siis sai niiöelda punnitamise järgi aru, et nii, nüüd on õige aeg ta potile panna. 

Samas kohe kui laps peeretab, tasub ta potile panna, sest on üsnagi tõenäoline, et tal on kakahäda. 

Mina olen õnnega koos, et last nii varakult potitama hakkasime, sest mida päev edasi, seda vähem on meie peres neid kakaseid mähkmeid. Saaks varsti ka kõik pissid potti, oleks laps nagu naksti mähkmevaba!

Aga tõesti, kindlat aega, millal hakata last potitama, pole minu arvates olemas. Last sundida pole mõtet, aga harjutamine teeb päriselt meistriks! ;) Niiet emmed, alustage siis, kui õigeks peate, kuid ärge hilja peale jääge! Ning päriselt, mida varem, seda parem ning ausalt odavam ja mugavam Teile endile :)

Kui vanalt Teie oma last potil käima treenima hakkasite? Kuidas õnnestus?