Kui Sa näed, et kellegi laps on nutisõltlane...

Kuidas Sa reageeriksid, kui näeksid, et üks pisikene laps, nii umbes nelja aastane, päevad läbi telefonis istub? Kas Sinu arvates oleks see normaalne või pigem näeksid selles probleemi?

Meie peres oli ka see probleem...

Õnneks väga lühikest aega ning me saime sellele jaole. Oli periood, kus Karl Hendrik unistas ainult sellest, et mina või issi talle oma telefoni loovutaks ning ta saaks Youtube's istuda. See sai alguse sellest, kui mul oli ükskord vaja midagi segamatult teha ning ma talle telefoni vabatahtlikult pihku surusin ning oma toimetuste kallale asusin. Kui poole tunniga oma asjad aetud sain ning lapselt telefoni ära tahtsin võtta, tekkis kisa ja jonn. Okei, eks istu veel 15 minutit... Millest sai ilmselgelt veel umbes tund, kuniks aku tühjaks sai.

Ja siis hakkas pihta, söögi alla ja söögi peale, muudkui "anna-anna-anna", ise viibates oma pisikeste sõrmedega kõrgele kapi otsa "peidetud" telefonile. "Aga vot ei anna" - lõppes muidugi karjumise, röökimise, nutmise ja protestimistega. Kõik mänguasjad mida pakkusin, lendasid kaarega kaugele teise toa otsa. Mitu päeva lasteaiast koju tulles, kõlas meeletu vingumine "anna-anna".

Umbes nädal minu enesekindlust MITTE anda lapsele telefon kandis vilju. Ta unustas selle. Kuniks järgmise korrani... kui issil oli vaja midagi teha ning andis lapsele telefoni.. Täpselt sama seis, algusest peale. Kuniks suutsime jälle nädalaga panna ta unustama, et ta sai paar tundi telefonis istuda.

Enam ma seda viga ei tee. Laps tegeleb enda asjadega ning ei nõu telefoni. Ning teda ei häiri, kui mina telefonis istun. 

Üleeile läksin talle lasteaeda järgi ning Karl Hendrik, ütleb mulle "anna". 

-Küsin vastu: "Mida?" 

"Anna"

-"Mida ma annan?"

"ALLO-ALLO".

Korraks mu süda murdus ja mõtlesin, et kuna ta nii ilusti ise küsis, et annangi talle natukeseks selle telefoni, aga koju jõudes oli tal juba muud tegevused ning ma ei pidanudki murduma. 

Ma tean lapsi, kes samamoodi nõuavad telefoni.. Ning tean vanemaid, kes lihtsalt annavadki.. Peaasi, et laps neid ei segaks. Need lapsed istuvad tunde telefonis ja nii võib-olla, et iga päev... Ja kui juhtub, et parasjagu on endal telefoni vaja ning lapselt telefon ära võetakse, kukub laps röökima... Ja ta röögibki nii kaua, kui lapsevanem talle vihaga uuesti telefoni tagasi pihku surub, sõnadega "no võta siis".

Ja kui kõrvalseisjana teha märkus ja öelda, et ära anna talle lihtsalt telefoni, kõlab vastuseks "ta jääbki siis röökima"...
Jep jääbki, mõneks ajaks.. aga mitte igavesti... Kaua see pisike olevus ikka ühe telefoni pärast suudab röökida..

Kui väike laps juba vajab võõrutusravi..

Pole midagi teha. Kui Sa oled oma mugavuse huvides lapsele sissejuurutanud sellise sõltuvust tekitava tegevuse, siis on see probleem.. See on suur probleem ning Sa pead oma last hakkama sellest võõrutama.. Nagu võõrutatakse mõnda täiskasvanud inimest alkoholist, narkootikumidest või suitsetamisest... 

"Kui laps istub ainult telefonis, on see lapse tervise tahtlik rikkumine"

Kuna ma olen olnud mõne abivajava perekonna tõttu suhtluses lastekaitsetöötajaga, siis sellised olid ka tema sõnad - "Ma näen siin tahtlikku lapse tervise rikkumist, kui lapsel lastakse päevad läbi ainult telefonis istuda.. ma ei kuulnud lapse suust mitte ühtegi sõna ning on näha, et lapsega ei tegeleta". 

Ma ei saa rääkida kõigi laste ja lastevanemate eest, sest ma tean ja usun, et ongi lapsi, kes on nõus ainult selle tunnikese telefonis istuma, kui lapsevanem midagi muud peab parasjagu tegema. St, et laps ei hakka protesteerima, kui talle öeldakse, et "aitab" ning võetakse siis telefon käest. Aga kahju on tunnistada, et on ikkagi palju lapsi, kes viibivadki liiga palju nutiseadmetes. Kes rikuvad oma nägemist ja tervist. Kes ei tea mis on pusled ja ei oska neid kokkugi panna..

Asendustegevuste leidmine

Mina leidsin Karl Hendrikule asendustegevuse ning selleks ongi puslede kokkupanek. Ta armastab puslesid ning on nende kokku panemises juba vana käpp ise. Vahel võtab ta küll salaja minu telefoni nt laua pealt ära ja jookseb sellega peitu, ise samal ajal itsitades, aga kui ma selle talt kohe ära võtan, ei tule sellest ka suurt sõda. 

Ja kui Su lapsele pusled ei meeldi, siis on ju palju muid mänge ning tegevusi, mis last mõneks ajaks tegevuses hoiaks, et sa saaksid rahus köögis süüa vaaritada, nõusid pesta vms..

Panen ikka kõigile lastevanematele südamele, et kui te ikka isa näete ja tunnete, et teie laps võib-olla on nutiseadmest sõltuvuses, siis tegelege selle probleemiga. :) See võib vajada palju enesekindlust ja kannatust, aga kui te olete järjepidev, siis te saate sellele probleemile ka mõne ajaga jaole!

PS: Kus viga näed laita, seal tule ja aita! See tähendab, et kui Sa näed kuskil probleemi, siis ära karda seda ka oma tuttava lapse vanemale öelda. Võib-olla on selliseid vanemaid, kes ise probleemi ei näe või ei oskagi näha. :)