Meie kolmenädalane poja :)

Eile õhtul sain poja kell pool 8 magama. Rääkisin siis Henriga telefonis pool tundi ja kell 9 läksin ise ka magama. 

Pool 11 ärkas Karl Hendrik üles. Andsin talle süüa. Samal ajal kuulsin kuidas üleval korteris käis jube vene mutikeste mölin. Eelmine nädalavahetus mögisesid nad lausa kella viieni. 

Õnneks poja sõi kähku kõhu täis ja jäi uuesti tudile. Ise sain ka kell 11 jälle magama. 

Siis ärkas ta kell pool 2. Vene mutikeste möla ei olnud lakanud, vaid isegi natuke kõvemaks ja agressiivsemaks muutunud. Ema veel ütles, et need lähevad varsti veel kaklema. :D
Mina ei lasknud end neist häirida, söötsin pojal kõhu täis ja peale kella 2e saime jälle uuesti magama. 

Siis ärkasime pool 6, tibu jälle sõi, aga magama ei tahtnud enam jääda. eks ta oli niigi öösel tublisti maganud. Kell 7:45 umbes jäi ta korraks uuesti magama, aga pool 9 oli ta jälle plaks üleval. Nüüd hetk tagasi sain ta korraks oma rinnal magama. 

Panin ta voodisse, natuke magas ja kohe ärkas üles. Tundub, et tal on uni, aga ei taha kuidagi millegi pärast tudule jääda. Korraks paneb silmad kinni, jätab mulje, et nüüd magab, aga paari minuti möödudes on uuesti tal silmad lahti ja joriseb. :D

Aga kui päris aus olla, siis ega Karl hendrik eriline jonnine ja või kisakõri polegi. Alati kui jonn lahti läheb, siis üritan võimalikult kiiretsi ära fikseerida, miks ta jonnib. Kas mähe on märg, kõht tühi, gaasid või halb asend. Kui jorina põhjust ei tea, siis võtan ta lihtsalt sülle ja panen ta pea end rinnale - siis jääb ta kiiresti tasa. :)

Sain eile ta teki ka valmis, täpselt kolm lõngarulli kulus. Nagu täpipealt realõpus sai lõng otsa. :D Tekk on hetkel selline väiksem, kui ta kasvab, siis saan suuremaks heegeldada. :)

Täna sai ta meil siis kolme nädalaseks - suur poiss juba. :)
Järgmine kolmapäev on ta juba nelja nädalane ja järgmine neljapäev juba ühe kuune. :)
Aeg lendab ikka tohutult. 

Aja lendamisega seoses - meil saab Henri homme juba 1 aasta ja 4 kuud. Mõne arvates on kindlasti see uskumatu, et me nii kaua oleme vastu pidanud, aga samas kõikidest tülidest hoolimata, oleme jäänud üksteise kõrvale. Eks suhetes ongi paratamatult eriarvamusi ja erimeelsusi; ning tahes tahtmata oleme me mõlemad Henriga väga jäärapäised ning üritame oma arvamust läbi suruda. Konsensusele jõuame tegelikult aga haru harva. :D

Aga ma nüüd lõpetan, ema kohutused ootavad. 

Ilusat vabariigi aastapäeva ja olge tublid!
Leanika