Esimese elukuu arstivisiit. :)
Kui ma veel rase olin, siis kirjutasin ma kõikidest oma ämmaemanda visiitidest, rääkisin oma kaalust ning olukorrast. Nüüd kui tita on meid juba õnnistanud tervelt ühe kuu, siis jätkan ma traditsiooni ning viin teid kurssi igast meie arsti visiidist.
Üleeile käisime siis esimese elukuu arsti visiidil.
Kui ma paar päeva enne seda ennustasin, et pisike Siim Sander kaalub juba 5 kg, siis ega ma palju mööda ei pannudki. Täpsemalt öeldes panin ma vaid 290 grammiga mööda ning Siim Sander kaalus 4710 grammi.
Sündides kaalus ta 3508 grammi ning haiglast koju saamise päeval 3320 grammi. Seega kaalu juurde on võtnud meie armas vägilane väga ilusti.
Vaatasin praegu vana postitust Karl Hendriku esimesest arsti visiidist ning kui tema kaalus sündides 3324 grammi, siis ühe kuuselt kaalus ta 4170 grammi (ehk siis +850 grammi võttis ta kuuga juurde). Seega Siim Sander on natuke rammusama toidu peal, kui oli Karl Hendrik. :D
Pikkust oli Siim Sandril 56,5 cm (sündides 51 cm). Karl Hendrik oli sündides 48 cm pikk ning ühe kuuselt 55 cm. :)
Kui me Siimuga haiglast välja saime, siis paar päeva hiljem käisime me uuesti lastearsti juures Tallinnas ja talle tehti kuulmiskontrolli. Kuna tookord saadi ainult vasak kõrv kätte ning parem näitas errorit, siis taheti et me seda uuesti teeksime. Öeldi, et kui meie kodukandis ei saa, et siis läheksime tagasi Tallinna. Aga kuna ma eelnevalt olin perearstilt uurinud, et neil on täitsa olemas see aparaat, siis üleeile tehti talle see kontroll ära. Õnneks oli kõik ok ning arst sai selle parema kõrvakese ka aparaadiga kätte.
Süsti saades karjus Siim Sander päris õnnetult, kuid õnneks rahunes ta ruttu.
Kuna Siim Sandri keelel on ka soor (keel on valge) nagu Karl Hendrikulgi oli, siis peame ka tema keelt määrima Daktarin geeliga.
Muidu läheb meil kenasti.
Eile õhtul kui Karl Hendrik lasteaiast koju tuli, siis juhtus midagi imelist. Nimelt telekast mängis multikas ning Karl Hendrik vaatas seda, samal ajal olin ma just Siim Sandri teki sisse mähkinud ning voodi peale pannud, kui järsku vaatan, et Karl Hendrik pani oma pea tema peale ning kallistas Siimukest. Kuna mu telefon oli ka seal samas voodi peal, siis hiilisin vaikselt ligi, võtsin telefoni, avasin kähku kaamera ja klõpsisin mitu pilti. See hetk oli tõesti nii ilus, et süda lausa sulas.
Karl Hendrik on nüüd täiesti harjunud vennaga. Käib teda ilusti paitamas, jookseb venna voodi juurde kui venna nutab, üritab talle lutti suhu toppida ning kiigutab teda turvatooli või lamamistooliga.
Kuigi ma sisimas ei taha, et see beebiiga läbi saaks, siis ootan ma väga, kui Siim Sander jalad alla võtab ja Karl Hendrikuga mängima hakkab. Karl Hendrik on ju väga seltsiv ja sõbralik ning ka lasteaias on öeldud, et ta ei tee kunagi teistele haiget ega midagi.
Oeh...
Täna käisime Siim Sandriga õues, jalutasime vankriga poodi ning nautisime ilusat ilma. Oleksime vast kauemgi õues olnud, aga kahjuks hakkas vihma tibutama. Eks homme lähme uuesti, kui ilm lubab. :)
Kommentaarid
Postita kommentaar