Siis kui mul veel internetti polnud...

Ma ei oska öelda miks, aga just eile hakkasin ma mõtlema sellele, kui suur raamatute lugeja ma lapsepõlves olin.
Ma tõesti armastasin lugeda raamatuid, pidasin lugemispäevikuid ning lugesin kodus kõik võimalikud lasteraamatud (mida oli meil kodus meeletult palju) läbi ning loosi läksid ka igasugused luuletuste raamatud.

See toimus siis kõik vanuses 7-13. Mul ju polnud kodus mingit interneti võimalust ning mis mul muud kodus ikka teha, kui lugeda raamatuid? Tol ajal olin ma Kadrina Keskkooli raamatukogus nagu püsiklient.

Aga siis hakkasid ajad muutuma ning 2011.a aprillis sain ma koju interneti. Küll väga aeglase, kuid ta oli mul olemas. Siis oli ka see armas pubekaiga ja nii need raamatud unustusse vajusidki aja pikku.
Ma ausalt ei mäletagi millal ja mis raamatut ma viimati otsast lõpuni oleksin lugenud, eks see vist keskkooli ajal midagi oli.

Praeguse kiire elutempo juures pole mul aega raamatuid lugeda. Ma olen tegelikult väga mitu korda mõlenud, et võiks võtta raamatu ja lihtsalt lugeda. Aga oma pisikese beebi kõrvalt pole mul aega seda teha. Te kindlasti mõtlete, et ma võiks seda teha ju siis, kui beebi magab, aga just sel ajal saan ma oma toimetusi teha - süüa teha, koristada, magada või hoopis blogida. Muidugi saan ma neid toimetusi vahel teha ka sel ajal kui beebi üleval on. Näiteks just praegu, kui ma seda postitust kirjutan, on Siim Sander ärkvel, istub lamamistoolis ja NS siputab oma jalgu. Huvitaval kombel pole ta täna veel piuksugi teinud, tundub et tal on täna hea olla. Ok, just aevastas, kui see aevastamine häälitsemiste gruppi kuulub. :D

Raamatutest siis veel nii palju, et reaalselt aasta aega tagasi laenasin ma Cärolinilt ühe raamatu - Tammara Webber'i "Lihtne". Ma lugesin sealt võib-olla kümme lehekülge ja sellest ajast saadik on ta mul lihtsalt riiulis seisnud ning oma aega oodanud. Ja ma päriselt ei mäleta isegi millest neil kümnel leheküljel oleks juttu olnud.

Huvitav, kas mul kunagi tekib ka reaalselt sellist aega, kus ma saaksin rahus juua kuuma kakaod ning lugeda raamatut, ilma et keegi või miski mind segaks? Kes teab, võib-olla juhtub see minuga alles vanadekodus, haha

Samas kuigi ma raamatuid ei loe, siis olen ma viimasel ajal suurendanud blogide lugemist. Enne ma eriti ei huvitunud teiste blogidest, kui viimasel ajal on huvi teiste inimeste tegemiste ja postituste vastu märgatavalt suurenenud. Blogid küll pole võrreldavad raamatutega, kuid blogides on rohkem aktuaalseid probleeme ja muresid.

Aga muideks, selle kõigega seoses võin ma paljastada saladuse, et minu elu on selline seebiooper olnud, et ma olen näiteks mõelnud, et võiks ise raamatu kirjutada. Inspiratsiooni oleks mul igal juhul lõputult.

Kas Teile meeldib raamatuid lugeda? Mis raamatut te viimati lugesite? Mis on Teie lemmikraamat?




Kommentaarid

Populaarsed postitused