Miks mu beebi polegi enam nii beebi? :(

Ma võin tunduda tõelise hädaldajana, aga ma lihtsalt ei saa aru, miks beebid nii kiiresti kasvavad? :(

Alles siin natuke üle kuu aja tagasi olin ma veel rase ja ootasin pikisilmi, et pisike Siim Sander sünniks. Nüüd oleks ma nõus lausa uuesti sünnitama, et vaid nautida seda imelist beebiiga, mil ta on lihtsalt armas ja rahulik. 

Üleeile pidas Siim Sander oma esimest minisünnipäeva ning ta pole enam üldse nii pisipisi, vaid juba suur poiss. Ja mul lausa tulevad pisarad silma, et ta nii kiiresti kasvab. Kui algul olid talle kõik riided mega suured, siis nüüd on juba esimesed riided väiksed. Kuidas küll nii ruttu saab üks beebi kasvada? Kus tal kiire on? :(

Arstile läheme ma alles teisipäeval ja saame teada Siimukese esimese kuu ilunumbrid, aga ma olen juba praegu veendunud, et ta kaalub vähemalt 5 kg, :O (Sündides 3,5 kg) sest mul on teda juba raske süles hoida. Eks mu rnnad hoiavad teda heal toidul ning piima asemel saab ta hoopis sealt vahukoort. :D

Siim Sander pole enam see vaikne beebi, kes ainult sõi ja magas. Nüüd uudistab juba hoolega ringi ja kägiseb omaette ning vahel teeb ka kõvemat mehist häält. 

Õnneks olen ma teda sünnist saadik pannud tema võrevoodisse magama ning minu kõrval magas ta ainult haiglas. Muidugi oleks lihtsam öösel, kui ta magaks minu kõrval, saaksin rinna suhu pista talle, kui ta süüa tahab, ja ise edasi magada. Aga kuna me Henriga oleme suured laiutajad, sii on mul hirm, et me lihtsalt lömastaks ta magamise käigus, niiet parem on kui beebs ikka enda voodis magab. :)

See, et ma teda enda voodisse magama panen, eeldab jällegi seda, et ma pean teda vahepeal natuke kussutama. Ma üldjuhul ei taha teda kussutada, sest ma kardan täiega, et juhtub sama, mis Karl Hendrikuga ning ma pean teda ka veel kuni aastaseks saamiseni magama kussutama. 

Aga ma loodan, et seda ei juhtu. Ma vähemalt üritan anda endast parima. :D