We don't know the value of our moments, until they have become a memory!

TÄIESTI USKUMATU!

Kalendrist vaatab vastu 31. detsember, seda 2011. ndat aastat on jäänud kõigest 10 tundi.. Aeg lendab ikka tohutul kiirusel.

Vahepeal oli suur torm, meil ei olnud elektrit 82 tund, pidime küündalde & generaatoriga hakkama saama. Tänu sellele et elektrit polnud, lugesin kohustuslikku kirjandust "Nimed marmortahvlil", saigig natuke kasulikku teha.

Täna ütles emme "Sa hakkad arenema, ei peagi Sind sundima lugema, loed kohe vabatahtlikult".

Noh jah, mulle hakkas see raamat meeldima ;)

Eile rääkisin tuttavaga telefonis, kuna ma veidi haige, siis mul veidi teistsugune hääl. Aga mu kallis tuttav arvas et ma olen purjus, et mul selline hääl. Mina hakkasin kohe selgitama.

Mina: ma olen täiesti kaine! ma ei joo!
Tuttav: ahsoo, Sa jood kalja, seda kodukalja jah? seepärast Sa purjus oledki!

ohjummel, mõni inimene kohe tahab vist valesti kuulda, aga nalja kui palju! :D

 Aga jah, üldiselt olen õnnelik, sest et olen otsustanud, et mõtetu on kurvastada. Ja teine asi, mille järeldusele olen tulnud, on see, et me kõik teeme vigu, aga me kõik väärime ka uut võimalust!

Aaga igatahes, see on selleks aastaks kõik! (:

IMELIUSAT & TOREDAT AASTAVAHETUST KÕIGILE! ;**

KALLID!

Leanika.