Haigus nimega autod

Minu üheks suurimaks kireks on AUTOD, võib öelda, et see on isegi haigus.
Eks selle olen ma pärin oma isalt, sest kunagi ostsis ta aasta jooksul VÄHEMALT kaks autot, eks tänu sellele ongi meie hoovis peaaegu 20 autot (täpset arvu ma ei suudagi välja mõelda, sest neid on nii palju, et oma mõtetes läheb mul nende lugemine alati sassi).
Pean kindlasti mainima, et ma armastan kiirust ja kunagi mingi 2010. aastal oli mu elu unistuseks see et minust saaks rallisõitja. :D haha
Aga kui nüüd natukene aus olla, siis ega see unistus on mul siiani NATUKENE.

Load sain ma 15. juulil 2014 ja peale seda läksin tööle, et hakata oma enda auto jaoks raha koguma.

Oma päris esimese auto ostsin ma 29. august 2014, selleks oli 1996. aasta Volkswagen Golf 3. Oi kui uhke ma selle auto üle olin, sest see oli siiski mu enda töö ja vaevaga teenitud raha eest ostetud. Kuna tegemist oli mu esimese autoga, siis rääkisin kõigile, et ma ei müü seda kunagi maha jne. Okei, aga siiski ma seda tegin, aga mitte meeleldi, sest vahel mõtlen, et kui ma teaks kelle käes see auto on, siis ma võib-olla ostaksin selle isegi tagasi.

Minu esimene auto

Nii aga olin siis Golfi omanik kolm kuud ning 2014. aasta novembri lõpus müüsin ma ta maha.
3. detsembril 2014 ostsin aga juba uue auto - 2000. aasta Opel Astra. Noh, nagu Golfigagi, olin ma selle auto üle mega uhke, sest nii uut autot polnud isegi mu isal veel olnud. :D Aga selle auto omanikuks olin ma vähem kui kolm kuud, siis andsin ma selle oma isale. Jah, te lugesite õigesti - MA ANDSIN selle oma isale. :D

Aga siiski väikesel tingimusel - et isa ostab mulle Opel Tigra.
Isa kunagi ammu juba käis mulle peale, Opel Tigraga ja lõpuks hakkas see auto mulle väga meeldima. Leidsin netist ühe Tigra, mis asus Haapsalus ja ma pidin tingimata selle endale saama.
18. veebruaril 2015 sõitsimegi Haapsallu ja tõime selle kullatüki ära.
Niiet põhimõtteliseltoligi nii, et minaostsin oma isale auto ja tema mulle. :D

Tänaseks olen ma olnud Tigra omanik üle aasta ja olen väga rahul.
Kuigi suvel valasin ma selle auto pärast pisaraid, sest radikas läks kaks korda lõhki, siis on see auto olnud siiski mu truu suksu.
Sest kui peres teised autod on kõik otsad andnud, siis Tigra töötab ideaalselt.

Meil on peres veel üks auto - kollane Opel Calibra. See kuulub küll Henrile, aga auto roolis võib enamasti kohata siiski mind. Selle ostis Henri 20. detsember 2015. Palju jamasid küll sellega olnud ning sellesse autosse tuleb veel kõvasti investeerida, et sellest üks ilus auto saaks, aga me tegeleme sellega hetkel. Henri juba alustas stange renoveerimisega ning palju muid plaane on veel ees.
Meie Calibra on kindlasti eriline oma elekrilise spidomeetri poolest, mille eest Henrile on ka head hinda pakutud, kuid me ei taha sellest loobuda.

Ja nüüd võtan ma veel üles ka selle teema, et "Opel pole auto", sest paljud ju nii arvavad ja mulle seda etteheidavad. Aga väidan vastupidist. Sest Opel Astraga oleme me slepis vedanud bemmi ja oma Tigraga olen ma vedanud Mersut, niiet kellelgi ei tohiks mingit ütlemist olla.
Kui mõni on bemmi- või audivend ja teab just neist autodest kõike, siis mina olen kind of "opelivend" sest opelitest jagan ma nii mõndagi, sest meie pere hoovis seisab täpselt 12 Opelit. :D
Varuosad on vähemalt oma hoovist saadaval. :D LOL

Minu Tigra

Opel Calibra

Calibra elektriline spidomeeter