Maale tagasi kolitud
Eile päeval magas Karl Hendrik peaaegu kolm tundi õues, eks selletõttu oligi õhtul jonn lahti ja ei tema tahtnud enam tudule jääda üksinda. Süles magas, aga voodisse ei saanud teda panna. Ja sellepärast jäigi ta lõpuks vanaema (minu ema) kaissu tudule. Magas seal peaaegu 5 tundi.
Hommikul läksime Tapalt rongile ja sõitsime linna. Linnas praadisin külmkapist viimased munad ära, sõin käbe kõhu täis ja läksin kooli. Informaatikas õppisime edasi VBA-d, mis minu jaoks siiani nii kuradi keeruline tundub, et ma lausa mõtlen, kas saan hakkama. Aga alla ma ei anna ning hakkan kodus iseseisvalt õppima seda.
Koolis hakkas mul pea ka valutama ja kuna mul valuvaigisteid linnas kaasas polnud, siis valutab mu pea siiamaani. :S
Peale kooli sain ühe tüdrukuga kokku ning andsin talle Avonist tellitud asjad üle ja siis lipsasin bussijaama bussi ootama. Helistasin veel Karolinale ja lobisesin temaga juttu.
Õnneks kolm tunnikest, mis ema lapsega koos oli, olid rahulikud ning piimapudeli, mis ma neile jätsin, sõi poiss ka tilkatumaks.
Ema ostis täna šokolaadisefiiri, minu lemmikuid, ja siis keksis minu ees nendega ja ütles "tahad ka?", ma mingi !ei, ma ei söö magusait", siis tema ütles isutaval toonil "need pole magusad" ja naeris.
Oeh, oleks nii väga tahtnud, aga ei, lubadus on lubadus. :)
Korteris pakkisime viimased asjad kokku ning ootasime mitu tundi Meritit, kes viis Karmo laevale.
Kui Merit tuli, siis vaevuvaevu mahtusid kõik asjad üldse autosse, aga korteri saime täiesti tühjaks.
Ülehomme annan võtmed ka ära ja siis ongi Tallinnas elamisel kriips peal. :)
Koju jõudsime lõpuks alles tiba rohkem kui tunnike tagasi.Tuppa astudes tundsin hea lõhna ja kohe ütlesin "pannkoogid" ja tõesti issi oli teinud pannukaid, njämma.
Nüüd ma siin võitlen oma kohutava peavaluga, aga ega selle vastu vist muud aita, kui magama minek.
Ja seda ma nüüd teengi. :)
Olge tublid!
Hommikul läksime Tapalt rongile ja sõitsime linna. Linnas praadisin külmkapist viimased munad ära, sõin käbe kõhu täis ja läksin kooli. Informaatikas õppisime edasi VBA-d, mis minu jaoks siiani nii kuradi keeruline tundub, et ma lausa mõtlen, kas saan hakkama. Aga alla ma ei anna ning hakkan kodus iseseisvalt õppima seda.
Koolis hakkas mul pea ka valutama ja kuna mul valuvaigisteid linnas kaasas polnud, siis valutab mu pea siiamaani. :S
Peale kooli sain ühe tüdrukuga kokku ning andsin talle Avonist tellitud asjad üle ja siis lipsasin bussijaama bussi ootama. Helistasin veel Karolinale ja lobisesin temaga juttu.
Õnneks kolm tunnikest, mis ema lapsega koos oli, olid rahulikud ning piimapudeli, mis ma neile jätsin, sõi poiss ka tilkatumaks.
Ema ostis täna šokolaadisefiiri, minu lemmikuid, ja siis keksis minu ees nendega ja ütles "tahad ka?", ma mingi !ei, ma ei söö magusait", siis tema ütles isutaval toonil "need pole magusad" ja naeris.
Oeh, oleks nii väga tahtnud, aga ei, lubadus on lubadus. :)
Korteris pakkisime viimased asjad kokku ning ootasime mitu tundi Meritit, kes viis Karmo laevale.
Kui Merit tuli, siis vaevuvaevu mahtusid kõik asjad üldse autosse, aga korteri saime täiesti tühjaks.
Ülehomme annan võtmed ka ära ja siis ongi Tallinnas elamisel kriips peal. :)
Koju jõudsime lõpuks alles tiba rohkem kui tunnike tagasi.Tuppa astudes tundsin hea lõhna ja kohe ütlesin "pannkoogid" ja tõesti issi oli teinud pannukaid, njämma.
Nüüd ma siin võitlen oma kohutava peavaluga, aga ega selle vastu vist muud aita, kui magama minek.
Ja seda ma nüüd teengi. :)
Olge tublid!
Kommentaarid
Postita kommentaar