Kokkuvõte viimasest kahest nädalast

Ahoi,

Olen viibinud nüüd tükk aega eemal ning pole jõudnud üldse arvutisse, et postitust kirjutada.
Aga neljapäeval, 3. märtsil sai Karl Hendrik juba ühe kuuseks. Tulime sel päeval koos Henri ja lapsega Tallinnasse, niiet tähistasime tagasihoidlikult. Saime kokku Karolinaga Nurmenuku Hesburgeris. Rääkisime juttu ja sõime burxi (PATUSTASIME). Siis aga pidi Karolina tagasi kooli kiirustama ja meie teed läksid lahku. Meie läksime Rimisse, ostsime söögi kraami ning väikse koogikese ka poja esimese mini sünnipäeva puhul.

Poole kuue aeg käis kuller ja tõi Avonist pakikese, käisin ja jagasin saadud tooted ka kohe õhtul klientidele ära.
Järgmisel hommikul sõitsime tagasi maale, kus viibisime kuni esmaspäeva (7. märtsi) õhtuni ja siis tulime tagasi linna, sest mul oli ju kool. Tulime siis linna esimest korda koos vankriga, sest turvatoolis ei jõua last ju kuskile vedada. Vankriga on palju mugavam ikka.

Käisime teisipäeval Ülemistel väiksel shoping-tuuril ka. Lapsele väga meeldib vankriga jalutuskäigud - võib vahetpidamata magada lausa 4 tundi.
Kolmapäeval käis meil külas Merit. Karl Hendrikut hoiab ta meelsasti ning poiss ise ka tema süles väga rahul.

Samal õhtul pidin tegema kartulisalatit, aga lõpuks tegi seda ikkagi Henri. :D Süüa jõuan ma ise viimasel ajal harva teha, sest lapsega nii palju tegemist.
Neljapäeva lõunal tuli Merit uuesti, kuna ta oli autoga linnas siis saatsin korterist enamus asju koos temaga maale - me ju kuu lõpus kolime korterist välja. Hetkel veel linnas hädavajalikud asjad - tekk, madrats, laps, kööginõud, lapsevoodi ja osad riided. Nendele tulen arvatavasti ise kuu lõpus autoga linna järgi.

Siis läksin kella kaheks kooli, Henri jäi lapsega koju tunnikeseks. Kella kolmeks tuli ta koos asjadega kooli juurde juba ja jalutas lapsega. Kui mul tund läbi sai, siis läksime nr 36 bussile ja sõitsime Kitsekülla, et sealt rongile minna. Bussis aga jahmatasid mind kaks ratastoolis olevat noormeest. Ma pole elu sees näinud ega kuulnud nii kibestunuid inimesi. Mul oli nii häbi kuulata nende sõnavara, sest iga teine sõna oli mingi roppus. Aga kõige rohkem ajas närvi see, et üks noormeestest kommenteeris natuke kõvema häälega, et kõik inimesed seal bussis on SPROTID ja et tema peab seal bussis olema nagu mingi SPROTT karbis, sest nii kitsas on jne. Okei, esialgu võtsime Henriga seda huumoriga, aga kui nad üks peatus enne meid maha hakkasid minema ja see tüüp ütles, et "Huvitav mitu sprotti ma alla pean ajama, et siit bussist välja saada", siis sai Henril mõõt täis ja ütles talle, et "Küsi ilusti, küll Sa siis mööda ja välja saad ka. " muidugi sellele järgnes pisike sõnavahetus, aga ma olen õnnelik, et Henri neile midagi ütles.

Õhtul läksime Meriti sünnipäevale. Enne käisime Viru-Jaagupis Ragnaril järgi ja ostsime ta isa käest suppari autosse.
Meriti sünnipäevast ma aga lähemalt rääkima ei hakka.
Reedel käisime Tapal Cärolinil ja Cetrinil külas, sest polnud neid ammu näinud.
Hiljem käisime läbi ka Tapal asuvast pizzakioskist ja ostsime pitsat. Okei no kui aus olla, siis ei olnud suurem asi pitsa. Kuidagi liiga pehme ja õline oli. Niiet oma hinda ta otseselt väärt pole.

Ostsime Tapalt ülevalt Grossist MINI-Monopoly ka ja siis mängisime seda õhtul Henriga kodus. No see ikka väga mini, rahatähed on ka räigelt väikesed. :D Aga ajab asja ära küll.

Laupäeva lõunal läksime Leikudele ja Henri hakkas koos Alariga oma Calibra stanget parandama. Pahteldama ja värvima. Nad tegid seda üle seitsme tunni ning ikka jäi ajast puudu ning värvimiseni nad näiteks ei jõudnudki. Pahtel sai ka otsa. :D Niiet hetkel on see töö veel poolik.

Kella üheksaks õhtul jõudsime alles koju, õnneks põnn magas ja saime rahus sauna minna.
Eile hommikul tulime jälle linna, sest Henri pidi õhtul laevale minema. Käisime Nurmenuku Rimist läbi ja ostsime atlle Rootsi söögikraami kaasa.
Kodus oli meil tükk tegemist et laps magama saada. Lõpuks kell kolm ma panin ta lihtsalt riidesse ja vankrisse ja siis ta uinus. siis otsusasin, et saadan Henri laevale ära ja saangi lapsega jalutada. Sadama sõites, pöördus üks naine veel minu poole ja küsis kas me lähme lapsega reisule. Vastasin, et ainult isa läheb. :) Armas naine oli. :D

Aga jah, siis saatsin Henri sadamasse ära, kurb oli, sest nüüd me ei näe teda jälle mitu nädalat. :S

Tänane öö oli esimene öö, kus me lapsega päris kahekesi olime. Sain ta õhtul seitsme aeg magama. Ise läksin peale kaheksat. Kell üksteist andsin Karl Hendrikule süüa ja tiksusime niisama üleval kuni südaööni. Siis jäime uuesti tudule ja magasime kuni neljani. Ja siis hakkas trall pihta. Ei tahtnud ta enam magama jääda. 5 mintsa magas ja siis jälle üleval ja selle trallitamise lõpetas ta alles peale lõunat, kella ühe paiku. Kell pool 11 jõudis mu ema siia, mulle appi. Kui poisi magama saime lõpuks, siis läksime õue jalutama ja käisime Haabersti Rimis. Ostsin pojale lutiketi, sest lutt kipub pidevalt ära kaduma. :D

Karl Hendrik on olnud ise väga tubli poiss muidu. Anname talle nüüd gaasirohtu ning jonni on tänu sellele palju vähem. Ta kasvab ka mega kiiresti ikka. Iga kord kui ta sülle võtan, tundub ta jälle paljupalju raskem. :3

Vot, selline lühike ülevaades siis kahest viimasest nädalast. :)
Nüüd aga pean kooliasjadega tegelema hakkama ja pojale süüa andma.
Niiet olge tublid ja musid!
Leanika