Ma ei julge vist enam iilagi magama jääda...

Ma pole unenägude alal mitte mingisugune spetsialist. Aga kui midagi imelikku ja spetsiifilist unes näes, siis tavaliselt ikka googeldan ja vaatan unenägude seletejast järgi, mida üks või teine unenägu tähendada võiks.

Üldjuhul olen ma kogenud seda, et unes näen ma parasjagu midagi sellist, mida ma olen eelneva(te)l päeva(del) läbi elanud, kas või mõni üksikasi. 

Hetkel olen ma nii shokeeritud ja käed siiamaani värisevad. Ma ärkasin punkt pool tundi tagasi, suurima ehmatusega. 

Siim jäi umbes kell 10 magama ja kell 11 tõmbasin ma ka voodisse kerra ja uinusin. Ma tean, et ma mitu korda tegin silmad lahti ja vaatasin kella, aga uinusin uuesti. Mida ma algul unes nägin, ma ei mäleta. Jusiisi oli tegu üsna helgete unenägudega. 

Aga viimane mida ma unes nägin, oli ikka nii kohutav, et ma räägin, ma siiamaani värisen hirmust ja ehmatusest. 

Unenägu oli lühike, samas võib-olla oli see ka pikem, aga algust ja eellugu ma ei mäleta. Ainus mida ma mäletan on see: läksin maale, emme juurde. No ikka sinna samma, oma sünnikoju. Vaatasin seda kaunist puud ikka lumekattega on ja imetlesin üleüldse talvist metsa. Kui järsku... nägin leeke ja musta suitsu. Mets põles. Mul oli sekunditega telefonis valitud 112 ja ma helistasin. Vastu võtti vene tädike. Käratasin talle, et "tooge mõni eestikeelt kõnelev inimene telefoni otsa", sekund hiljem oli mul juba suva, kas ta on eestlane või venelane ja ma vuristasin nagu lindistatud plaat ette, et mets põleb, ütlesin täpse aadressi, mult ei küsitud, aga kohe selgitasin kuidas sinna saab. Samal ajal vahtisin ma seda tuld ning see tuli tuli meeletu kiirusega minu suunas, kui see 10 sekundit tagasi oli kaugel, kilomeetrite kaugusel, siis nüüd oli mets otsas ja põles mu silme all. Hüüdsin siis, et "me põleme maha" ning ma kargasin voodist püsti. 

"see oli vaid uni", korrutasin ma vaid endale, endal külm higi otsa ees tilkumas. 

Pühajeerum, miks ma selliseid asju unes näen? Ausalt, see oli nii õudne ning siiamaani kordub mu silme eest vaid see samune pilt, kuidas tuli välkkiirusel minu poole tuli. 

Suitsune taevas augustist, kui Läsnal mets põles. 

Ma näen pidevalt mingeid haiged ja õudsaid unenägusid. Ma ausalt ei mäleta ühtegi head unenägu. Ma ei mäleta millal ma üldse midagi head unes nägin? Sest üldjuhul on kõikide "heade" unenägude lõpp ikka midagi traagilist ja kohutavat. 

Ma olen nüüd mitmel korral näind oma lähedaste surma unes. Alles üleeile kukkus mu sugulane rõdult surnuks. Ja taas ärkasin ma üles ja see tundus kõik lihtsalt liiga reaalne. 

Võtsin ka nüüd kohe lahti unenägude seletaja ning otsisin märksõna "tulekahju". 

Ning unenägude seletaja ütleb: "Unes ilm ohvriteta tulekahju nägemine tähendab seda, et ilmsi ootavad sind ees sellised muutused, mis endaga heaolu ja õnne kaasa toovad." (LINK!)

Okei, jusiis tähendab see tulekahju unes nägemine head, aga miks pidi see nii hirmus olema? 

Hetke emotsioon on küll selline, et ma ei julge vist enam iialgi magama jääda. 

Kuidas te suhtute unenägudesse ja unenägude seletajasse? Kas usute, et unenägudel on tähendus?