Kui oled jalakäija, siis karda autosid. Kui oled autojuht, siis karda jalakäijaid.
Nagu ma täna oma esimese postituse lõpus mainisin "päev on veel noor ja ma jõuan veel ei te mida korda saata".
Tõesti, peale postituse kirjutamist, tegin ma endale süüa, sõin ja siis läksin poodi.
Aga see poodi minek oli väga õudne, sest kui ma lõpuks poodi sisse sain, siis mõtlesin, et süda hüppab rinnust välja.
Nimelt, enne kui ma Kullerkupu Maximasse jõuan, pean ületama ülekäiguraja.
Läks roheliseks, kõndisin üle ja umbes 5 sammu oli veel teha, et "ohutult" ülekäigurajalt kõnniteele jõuda, kui toimus midagi enneolematut.
Tundsin enda selja taga külma tuult ja kuulsin kuidas ühel autol rattad all kraapisid ja vilisesid, samal ajal kui minust oli joostes möödunud suunaga ülekäigurajale noor poiss. Nägin et jalakäijatel on veel roheline, eks see poiss nägi ka ning tahtis jooksuga üle ülekäiguraja joosta, samas ei suutnud üks auto oodata mõned sekundid ning pidi startima foori tagant.
Kõik käis kähku, selja taha vaadates nägin ainult auto tagumist otsa ja jalakäijatefooris vilkuma hakanud rohelist tuld. Poiss oli ka õnneks terve. Kuid usun, et kui see poiss oleks mõned sekundid varem poest väljunud või siis mõned sekundid kiiremini sprintinud, oleks lihtsalt ta lõpetanud selle auto rataste all.
Muidugi on hoolimatu joosta ülekäigurajale, aga täiesti arulage on autojuhil sõita punase tulega üle, kui auto korraks nägi, et keegi ei tule üle ülekäiguraja. Ma ei taha mõeldagi kui õnnetult oleks selline asi võinud lõppeda.
Ja ega minagi olin ju tegelikult veel ülekäigurajal. Igal juhul kui lõpuks poodi jõudsin, oli mul igasugune tuju läinud ja süda puperdas.
Kui ma varemalt olin ülekäiguradadel hoolas, siis nüüd pean olema veel hoolsam, sest mõnel inimesel on load arvatavasti kas ostetud või tal puuduvad need üldse.
Kolmapäeval oli tegelikult mul Järveotsa Grossi poe juures üks juhtum, seal küll ei ole jalakäijatel foori, aga on ülekäigurada, ja kui hakkasin ülekäigurajale astuma, siis hea et peatusin, sest kõige pealt sõitis mu nina alt läbi buss ja peale seda veel viis autot ja nende silmis olin ma vist nagu tänavapost. Vahel tunnen end nagu nähtamatu.
Aga eks see Tallinn olegi üks ohtlikumaid linnasid Eestis ning haigeid inimesi on ka igal pool. Aga siis tulekski teada, et kui oled jalakäija, siis karda autosid ja kui oled autojuht siis karda jalakäijaid. Sest kui kumbki üksteist ei karda, juhtub õnnetus.
Tõesti, peale postituse kirjutamist, tegin ma endale süüa, sõin ja siis läksin poodi.
Aga see poodi minek oli väga õudne, sest kui ma lõpuks poodi sisse sain, siis mõtlesin, et süda hüppab rinnust välja.
Nimelt, enne kui ma Kullerkupu Maximasse jõuan, pean ületama ülekäiguraja.
Läks roheliseks, kõndisin üle ja umbes 5 sammu oli veel teha, et "ohutult" ülekäigurajalt kõnniteele jõuda, kui toimus midagi enneolematut.
Tundsin enda selja taga külma tuult ja kuulsin kuidas ühel autol rattad all kraapisid ja vilisesid, samal ajal kui minust oli joostes möödunud suunaga ülekäigurajale noor poiss. Nägin et jalakäijatel on veel roheline, eks see poiss nägi ka ning tahtis jooksuga üle ülekäiguraja joosta, samas ei suutnud üks auto oodata mõned sekundid ning pidi startima foori tagant.
Kõik käis kähku, selja taha vaadates nägin ainult auto tagumist otsa ja jalakäijatefooris vilkuma hakanud rohelist tuld. Poiss oli ka õnneks terve. Kuid usun, et kui see poiss oleks mõned sekundid varem poest väljunud või siis mõned sekundid kiiremini sprintinud, oleks lihtsalt ta lõpetanud selle auto rataste all.
Muidugi on hoolimatu joosta ülekäigurajale, aga täiesti arulage on autojuhil sõita punase tulega üle, kui auto korraks nägi, et keegi ei tule üle ülekäiguraja. Ma ei taha mõeldagi kui õnnetult oleks selline asi võinud lõppeda.
Ja ega minagi olin ju tegelikult veel ülekäigurajal. Igal juhul kui lõpuks poodi jõudsin, oli mul igasugune tuju läinud ja süda puperdas.
Kui ma varemalt olin ülekäiguradadel hoolas, siis nüüd pean olema veel hoolsam, sest mõnel inimesel on load arvatavasti kas ostetud või tal puuduvad need üldse.
Kolmapäeval oli tegelikult mul Järveotsa Grossi poe juures üks juhtum, seal küll ei ole jalakäijatel foori, aga on ülekäigurada, ja kui hakkasin ülekäigurajale astuma, siis hea et peatusin, sest kõige pealt sõitis mu nina alt läbi buss ja peale seda veel viis autot ja nende silmis olin ma vist nagu tänavapost. Vahel tunnen end nagu nähtamatu.
Aga eks see Tallinn olegi üks ohtlikumaid linnasid Eestis ning haigeid inimesi on ka igal pool. Aga siis tulekski teada, et kui oled jalakäija, siis karda autosid ja kui oled autojuht siis karda jalakäijaid. Sest kui kumbki üksteist ei karda, juhtub õnnetus.
Kommentaarid
Postita kommentaar