viimast päeva maal... enne lapse sündi

Neljapäeva õhtul läksin 18:32 rongile ning sõitsin rõõmsalt Kadrinasse. Vastu oli tulnud isa ning siis läksin maale.

Ütlen siis kohe alguses ära, et läksin viimast korda enne sünnitust maale.

Olin lasknud emal beebilõnga juurde osta ning heegeldasin pea kogu õhtu beebsu tekki.
Eilne päev maal mööduski mul suhteliselt lebotades. Olin enamus aja voodis ja heegeldasin. Vahepeal käisin mängisin hamstriga või rääkisin ema ja isaga juttu. Ega maal pole väga midagi teha, kui nii külm ja nii palju lund on. :S

Nett on ka seal tegelikult ju päris kehv, seepärast jätsingi läpaka linna, vähem tassimist. Sain telefoniga kõik asjad ju aetud.
Eile õhtul tulin tagasi linna juba. 20:43 rongiga Kadrinast.
Isa ja ema tundusid natukene kurvad, sest ma ju ütlesin, et nüüd ei tule maale enne, kui laps on sündinud. Aga samas tähtaeg on ju täpselt nädala pärast.

Nädala pärast jõuab Henri ka Eestisse ja loodan, et siis hakkab beebsu end välja ka sättima.
Aga eile õhtul oli küll nii raske.

Ma ei tea kas beebsule nüüd meeldib rongiga sõita või siis just ei meeldi, igal juhul muutus ta tavapärasest liiga aktiivseks. Mõtlesin vahepeal, et ta tahab juba naba kaudu välja tulla. :D Sest kõhus korraldas igal juhul kohutavat mürglit.

Kui ma Balti jaamas rongilt maha tulin, siis pidin jooksma bussile. Noh muidugi kujutage ette kooslust - rase, jookseb, libe, kiire on. Nägin ikka tohutut vaeva et püsti üldse jääda, aga bussist maha ka ei tahtnud jääda, sest õues oli nii külm ja oleksin pidanud uut bussi 15 minutit ju ootama. Ning kell oli ka nii palju, et siis oleksin alles mingi 11 koju ehk jõudnud.

Bussis ei jätnud aga beebsu jonni ja alustas uuesti oma mürglit ning tegi mulle lõpuks ikka nii palju valu, et ma vahepeal lausa läbi hammaste omaette pobisesin. Mõtlesin ainult, et saaksin juba bussilt maha, kiiresti koju ja voodisse.

22:25 astusingi ma juba toa uksest sisse, tundsin suurt kergendust ja ronisin teki alla :3 Beebsu küll rahmeldas edasi, aga õnneks juba rahulikumalt. Rääkisin veel telefonis Henriga ja umbes pool 12 sain magama.
Hommikul ärkasin enne üheksat. Ja nagu ausalt mitte mingit tahtmist ega jaksu polnud, et voodist tõusta, nii ma vedelesingi pea kaks tundi lihtsalt voodis. Midagi teha ka polnud, sest kedagi kellega jutustada polnud ka netis. :S

Lõpuks Henri ikka ärkas. Ajasin siis end voodist püst umbes pool 11, aga natukese aja pärast olin ma samamoodi voodis tagasi, sest väsimus oli nii suur. Tegin endale teed, aga ega see enesetunnet paremaks ei teinud, pigem oli tunne, et tee imes minust veel viiimasegi energiaraasu ja nii ma umbes kell 12 uuesti magama jäingi.

Ärkasin uuesti täpselt kell 13:00, tundsin et kõht on ülitühi, ajasin end püsti, panin riidesse, läätsed silma ja tundsin end jälle inimese moodi.
Nüüd teen endale süüa ja siis arvatavasti lähen käin poes ära.

Päev on veel noor niiet ma jõuan veel ei tea mida korda saata.
Seniks olge tublid ja armsad.
Leanika