Siis kui Su ukse taga seisab mees koos lilledega

Henri pidi tegelikult jõudma eile (laupäeval) Eestisse. Kui Rootsis oli, siis rääkis veel, et reede lõuna aeg tuleb mulle ukse taha kuller ja toob mulle üllatuse.

Kui reede lõunal siis uksekell käis ja ukse avasin, siis seisis seal hoopis Henri koos roosidega.
Vot see oligi tegelikult tema üllatus. :3
Tõi siis mulle neli roosi, Milky Way ja Marsi šokolaadi (mis praeguseks hetkeks on peaaegu et otsas) ja siis veel kinkis ta sellise asja nagu Kontaktivaba meditsiinilise infrapunatermomeetri.

Raudselt, teil kes te seda praegu lugesite, on hetkel peas küsimus "MIS ASJA?"
Haha, jah, see on siis selline niiöelda kraadiklaas millega saad mõõta temperatuuri ilma, et peaksid sellele asjale vastu minema. Ehk siis suunad selle aparaadi näiteks veele vannis (1-5 cm kaugusele) ja siis ta näitab ära mitme kraadine on seal vannis olev vesi. Või siis suunad selle enda peale ja siis ta näitab milline on Su pea temperatuur. :D
Vot tak.

Kuna Henri jõudis reedel, siis tegemine ka tavapärasest midagi paremat süüa. Seekord tegime siis kanafileetükke juustuga, ahjukartuleid, tomati-kurgi-paprika salatit ning dipikastet. Väga hea, lihtne ja maitsev toit. :P

Õhtul tegi Henri veel täidetud paprikat. Ta on alati tahtnud seda teha ja proovida ja seekord siis ta seda tegigi. Lõikas paprika pealt lahti, tegi seest tühjaks. Pani kõige pealt sisse juustu, siis pani ahju, kuni juust sulas. Siis praadis ta väikseid lihatükke, lisas need sinna, siis pani veel sulajuustu ning kõige lõpus lisas peale toore muna. Ja valmis sai see siis, kui muna oli küpsenud. Talle hakkas see nii väga maitsema, et ta tegi seda eile ka veel. Aga eile tegi ta seda hakklihaga, siis maitsesin mina ka, ja ka mulle maitses. :P

Reede õhtul siis vaatasime veel koos arvutist filmi "1944". :) Käisime aasta tagasi seda koos Kadrina valla raamatukogus vaatamas koos mu vanematega. Film üks meie lemmikuid. :P

Eile möödus päev kuidagi vaikselt. Õhtul alles läks põnevamaks, kui tv3-st koos filmi "Tööpüha" vaatasime. Tegemist oli teleesilinastusega ja tõsiselt hea filmiga.

Eile oli ka mul 40+0 nädalat ehk siis ametlikult see kuldne kesktee ning tähtaeg. Aga ei, beebsu ei tulnud välja. :D Arvan, et tal on minu kõhus hea mugav olla, sest kui ta sünnib, siis ega ta ei saa kuskilt šokolaadi, burxi, jäätist või kummikomme. :D Okei, tegelikult homsest hakkab ju veebruar ja ma otsustasin, et üritan nüüd taas tervislikumalt toituda - ehk ütlen EI burxile, kummikommidele, krõpsudele jne. Eks näis, kas vastu pean, aga samas, kui ma endale mingi kindla eesmärgi olen püstitanud, siis ma ka pean seda. :)

Täna hommikul ma pakun et umbes kella kaheksa aeg, Henri ütles mulle et "ma lähen teen kohvi" ja siis ma mingi võtsin talt ümbertkinni ja ütlesin "mhm" ja siis vajusime uuesti magama, hahahahhaa, ja siis ärkasime alles kell 9:30. Samal ajal nägin unes mingi et ütlesin Henrile "kuule külmkapis on kohvikoort ka" ja siis kui üles ärkasime ja ta kohvi tegema läks siis ütlesin talle seda präiselt ka, sest ta vist ise polnud tegelikult märganud et meil kohvikoort ka on. :D
Mina pole tänasega juba kuu aega kohvi joonud. Uhke tunne. :)

Päeva kirjutas Melanie, et tulevad Cätuga külla. Mingi tund aega olime oodanud, siis mul tuli hull burxi isu ja siis mõtlesime Henriga et käime käbe hessis ära ja kuna Melanie ja Cätu polnud veel meie poole liikuma ka hakanud, siis jõudsimegi poole tunniga hessis käidud, isegi kodus saime söödud. :D
Siis jõudsid Melanie ja Cärolin. Nendega jutustasime mingi tunnikese.

Kell muudkui liikus ja liikus ja kuna Henri peab homme hommikul kell 9 Rakveres olema, siis saatsin ta 17:45 bussile ja ta läks Balti jaama, ja sealt rongile.
Nii jäin ma üksi. üksi tegelikult täiega nukker olla aga pole hullu. Homsest tegelikult hakkab uus semester ka. Oleneb kuidas ma homme hommikul end tunnen. Kui tunnen hästi siis võib-olla lähen kooli ka, kas või paariks tunniks. Asi seegi.
Praegu mõtlen siin, et peaksin vast midagi veel süüa vaaritama ja siis seebikaid vaatama tv3playst.
Nii lähebki jälle üks päev kirja.
Homme algab juba veebruar, ühtlasin on mu emal ka homme sünnipäev. Kahju, et ma teda ei näe, aga ma ei hakanud riskima selle maale minekuga ka, sest sünnitama tulen ma ju kindlalt linna. Ja kes teab, millal see beebsu välja kavatseb tulla.

Kokkuvõte viimastest päevadest sai nüüd küll tihe ja pikk, aga ülevaate andis see kindlasti.
Olge tublid, musid ja paid!
Leanika