Natuke siit, natuke sealt ja üks mega täis rong
Eile õhtul jäime umbes pool kaheksa tuttu. Esimene äratus oli kell 23:00, söötsin lapsel kõhu täis, ise keerasin magama, ema jäi last magama kussutama. Teine äratus oli enne nelja ning kolmas äratus enne seitset, niiet kokkuvõttes enam vähem rahulik öö oli.
Päeva jooksul pakkisime korteris viimased asjad kokku.
Veerand kaks hakkasime vaiksel bussika kõndima, käisin veel siva Grossist läbi, nagu ikka töötas kolmest kassast vaid üks ja järjekord venis pikale. Niiet poest sain välja 3 minutit enne bussi väljumist.
Siis läksime bussile ja sõitsime TTÜ-sse. Ema jäi välja lapsega jalutama, mina läksin Dünaamikasse.
Dünaamika tund oli täna nagu ikka suht keeruline, minu jaoks päris raske teema, aga nädalavahetusel arvatavasti võtan ette ja hakkan rahulikult läbi vaatama seda, et järgmise nädala kontrolltööks teema ikka enamvähem selgeks saada.
Peale tundi lippasin kooli ette, kus ootas mind ema, läksime bussika bussi ootama, et Kitsekülla sõita.
Mingi hetk koputati mulle õlale, ja ohoo Kaspari suust kõlas "tsau". Noh muidugi uurisin, kuhu bussile ta läheb ning rõõm oli tõdeda et läksime sama teed - Kitsekülla, rongile.
Kitseküla rongijaamas kohtasime Martinit ja nii oligi kolm vana klassikaaslast üheskoos rongi ootamas. :D
Aga oh õudust, SEE RONG - homme on ju pühad ehk te võite endale korraks ette kujutada mida see tähendab. No arvate ära?
RONG OLI MEGA TÄIS, nagu nii täis, et ime et me üldse rongi mahtusime. Aga Ülemistest tuli VEEL rahvast juurde - ja siis oli tõesti nii, et ma ei teagi kas mõni inimene jäigi rongist maha, sest lihtsalt ei mahtunud rohkem rongi. Olime sõna otseses mõttes nagu silgud karbis.
Kuigi rongis läksid minu, Kaspari ja Martini teed lahku, siis tore oli see, et kohe minu kõrval seisis Brenda ning terve tee ajasime me juttu - no ausõna pooled maailma teemad sai üle arutatud, niiet väga tore oli.
ÕNNEKS Karl Hendrik magas TERVE rongisõidu, vahepeal krimpsutas nina, aga see oli ka kõik. :)
Kodus ootas issi tehtud maitsev guljašš ja kartulid, mmm, see oli mega hea.
Tegelikult pidin täna veel käime Leikudel, et panna Calibrale stange ette, aga ei jõudnud enne pimedaks minemist minna.
No teoreetiliselt oleksin pidanud jõudma, aga need totakad ameerika sõdurid rikkusid selle plaani ära - no ausõna, nad on veits totakad. MIKS?
Sest nad sõitsid oma suure masinaga meile põhimõtteliselt hoovi, aga ega nad ei mõistnud ju oma autot ringi keerata, vaid TAGURDASID terve tee tagasi (pmst 600 m). Kindlasti mõtlete, et "no ja mis sellest siis oli et nad terve tee tagurdasid?"
Ma mõtlesin ka esialgu nii, aga siis nägin milline see tee oli. Neil puudub korralikult tagurdamise oskus ehk nad tagurdasid ühest tee äärest teise, ühest lumevallist teise. nii et terve tee oli lumekamakaid ja-palle täis, kohati olid ka kivid. Ning kuna Calibra stange mega madal, siis poleks ma saanudki sellega seal sõita. Vot Sulle ameeriklasi.
Jagan teiega veel oma tänast tervisliku toidu pildikest - kiivi, apelsin ja kamapallid.
nämmnämm. :)
Tsauki.
Päeva jooksul pakkisime korteris viimased asjad kokku.
Veerand kaks hakkasime vaiksel bussika kõndima, käisin veel siva Grossist läbi, nagu ikka töötas kolmest kassast vaid üks ja järjekord venis pikale. Niiet poest sain välja 3 minutit enne bussi väljumist.
Siis läksime bussile ja sõitsime TTÜ-sse. Ema jäi välja lapsega jalutama, mina läksin Dünaamikasse.
Dünaamika tund oli täna nagu ikka suht keeruline, minu jaoks päris raske teema, aga nädalavahetusel arvatavasti võtan ette ja hakkan rahulikult läbi vaatama seda, et järgmise nädala kontrolltööks teema ikka enamvähem selgeks saada.
Peale tundi lippasin kooli ette, kus ootas mind ema, läksime bussika bussi ootama, et Kitsekülla sõita.
Mingi hetk koputati mulle õlale, ja ohoo Kaspari suust kõlas "tsau". Noh muidugi uurisin, kuhu bussile ta läheb ning rõõm oli tõdeda et läksime sama teed - Kitsekülla, rongile.
Kitseküla rongijaamas kohtasime Martinit ja nii oligi kolm vana klassikaaslast üheskoos rongi ootamas. :D
Aga oh õudust, SEE RONG - homme on ju pühad ehk te võite endale korraks ette kujutada mida see tähendab. No arvate ära?
RONG OLI MEGA TÄIS, nagu nii täis, et ime et me üldse rongi mahtusime. Aga Ülemistest tuli VEEL rahvast juurde - ja siis oli tõesti nii, et ma ei teagi kas mõni inimene jäigi rongist maha, sest lihtsalt ei mahtunud rohkem rongi. Olime sõna otseses mõttes nagu silgud karbis.
Kuigi rongis läksid minu, Kaspari ja Martini teed lahku, siis tore oli see, et kohe minu kõrval seisis Brenda ning terve tee ajasime me juttu - no ausõna pooled maailma teemad sai üle arutatud, niiet väga tore oli.
ÕNNEKS Karl Hendrik magas TERVE rongisõidu, vahepeal krimpsutas nina, aga see oli ka kõik. :)
Kodus ootas issi tehtud maitsev guljašš ja kartulid, mmm, see oli mega hea.
Tegelikult pidin täna veel käime Leikudel, et panna Calibrale stange ette, aga ei jõudnud enne pimedaks minemist minna.
No teoreetiliselt oleksin pidanud jõudma, aga need totakad ameerika sõdurid rikkusid selle plaani ära - no ausõna, nad on veits totakad. MIKS?
Sest nad sõitsid oma suure masinaga meile põhimõtteliselt hoovi, aga ega nad ei mõistnud ju oma autot ringi keerata, vaid TAGURDASID terve tee tagasi (pmst 600 m). Kindlasti mõtlete, et "no ja mis sellest siis oli et nad terve tee tagurdasid?"
Ma mõtlesin ka esialgu nii, aga siis nägin milline see tee oli. Neil puudub korralikult tagurdamise oskus ehk nad tagurdasid ühest tee äärest teise, ühest lumevallist teise. nii et terve tee oli lumekamakaid ja-palle täis, kohati olid ka kivid. Ning kuna Calibra stange mega madal, siis poleks ma saanudki sellega seal sõita. Vot Sulle ameeriklasi.
Jagan teiega veel oma tänast tervisliku toidu pildikest - kiivi, apelsin ja kamapallid.
nämmnämm. :)
Tsauki.
Kommentaarid
Postita kommentaar