Noh, kas poiss või tüdruk?

Täna oli siis see suur päev, kui me käisime Ida-Tallinna keskhaiglas loote anatoomia uuringul ning saime teada oma mugulakese soo. 

Alustasime oma päeva juba kell 7.30, kui Karl Hendrik ärkas. Vaatasime multikaid, sõime kõhud täis ja siis hakkasime kell 8.40 Tapalt liikuma. Viisime Karl Hendriku maale vanaema juurde ning siis süstisime Tallinnasse. 

Kell 11 oli siis ultraheli aeg. Käisin enne seda kaalul ka, et enda jaoks teada 

palju juba kaalun. 

Kaalul seisis - 63,2 kg. Tol hetkel ei tundunudki see nii jube, aga nüüd kui vaatasin üle palju ma 10. mail enne ämmaemanda visiiti kaalusin, siis tundub see ikka päris palju. 

Sest 10. mail olin ma 61,4kg. See tähendab, et 16 päevaga olen ma juba juurde võtnud 1,8 kg. Oh õudust. Õnneks on juba pool rasedust, niiet loodan, et see kaal väga suureks ei kisu. 

Täna siis on jah juba 20+1 mul. 

Esimest korda siis nende kahe raseduse jooksul tuli Henri minuga ultrahelisse kaasa. Saime suhteliselt kohe kabinetti sisse ja arst alustas uuringuga. 

Mulle nii meeldib, et loote anatoomia uuringus nad vaatavad peaaegu et iga lapse luu üle ja samal ajal seletavad ise ka, millega tegu ja kas ikka kõik korras. 

Igal juhul loode on kenasti arenenud ning kõik luud asjad omal kohal ja kõik kõige paremas korras. 

Ise ma ei suutnud eriti keskenduda sellele, mis arst rääkis, sest ma kogu aeg mõtlesin, et kas on poiss või tüdruk, poiss või tüdruk. 

Nüüd võin ma vist need müüdid õigeks tunnistada. Et kui sooviksid rohkem poissi siis tuleb tüdruk, kui tüdrukut siis tuleb poiss. Noh  ja muidugi see, et tüdrukut oodates on ema raseudse aeg näost ära, aga poissi oodates, on just ilusam. 

Mis ma nüüd siin krutin teie uudishimu. Arst küsis siis kas soovime sugu ka teada, ütlesin suurest ärevusest ja kindlalt "jah, ikka". 

Ja siis arst näitab ekraanil, et näete, siis on noku. Henri nägu samal ajal hakkas peeretama ja ütles mulle: "Säh Sulle". :D
Noh tänks, pean nüüd siis meestekarjaga hakkama saama. :D

Loode kaalub juba 348g, mis vastab 20+2'le, niiet see ka normis. 

Lapsel olid käed ja jalad suhteliselt näo juures, aga näokest ta siiski näitas ka meile. 

Ega siis saigi ultraheli läbi, arst printis meile lehekese uuringu kohta ja andis juurde ka kaks ultraheli pilti, sellest kuidas lapsel näo juures käsi on.
Minu arust seekord võib pilt natuke udune tunduda, aga pole hullu, siiski nägu eristatav ja nunnu. :D

Vot tak, pool teed on siis igal juhul käidud ning pool on veel alles ees. Enesetunne hetkel on päris hea. Nüüd peab veel selle teise poole kannatlikult ära kannatama ning vastupidama, sest suvel on mul nii palju vaja teha. 

Kuigi ma tegelikult oleksin seekord natuke rohkem tahtnud tüdrukut, siis pole ju ka poisil midagi viga. Saabki Karl Hendrik endale mängukaaslase ja väikse venna. :) Peaasi, et laps on terve!