päkapikk, päkapikk, küll Sa oled .....

imelik...

Ja jõudiski kätte see kaua oodatud detsember. Oma üle-eelmises postituses ma kurstin, et ma ei tea kuhu ma oma jõulutuled olen pannud. Noh, otsisin siis eile neid taaskord ja lõpuks leidsin ka. Need olid nii lihtsas kohas, et mul kohe häbi. Vahtisin sinna sahtlisse mitu korda ja ei märganudki neid. Aga no asi oli selles, et ma otsisin konkreetset karpi, aga lõpp kokkuvõttes tuli välja, et need polnudki karbis vaid hoopis lahtiselt ja sellepärast jäidki nad märkamata. 

Nuputasin siis eile pikalt, et kuhu ma panen need tulekesed ning lõpuks avastasin, et saan need vana ruloo nagadest läbi panna ja akna kohale riputada.  Ja nii ma tegingi. Muidugi olin ma nii osav, et teine ruloo kukkus vahepeal mul alla, aga nikerdasin ta uuesti üles tagasi, ise muudkui vandudes ja kirudes.

Tegin siis juba aknalaua ka korda ja puhtaks, sättisin lilled ilusti ning riputasin aknalingi külge Karlile jõulusokikese.

Natuke jõulutunnet tuli sisse küll. 

Kui Karl Hendrik õhtul lasteaiast koju tuli, siis vaatas ta silmad punnis neid jõulutulesid ning hakkas rõõmust naerma. Küsisin siis, et kas on äge? Ega ma oma küsimusele vastust ei oodanud, sest Karl Hendrik ei räägi ju veel epale paari üksi ku sõna midagi, aga vastuseks kostis sulaselgelt "Äge". Korrutasin siis talle veel mitu korda sõna "äge", aga rohkem ta seda ei öelnud. 

Hommikut alustasime muidugi advendikalendrist ja siis päkapiku sokist. Karl Hendrik on veel nii väike ja ei taju veel ära mis värk on ja sellepärast vahtis ta pärast seda sokki pikalt ja tahtis sealt vist veel midagi saada. Võib-olla kui mingi nädal aega iga hommik sealt midagi saab, siis ta mõistab, et see tema jaoks imelik "värk" toimub üks kord päevas hommikuti. :D

Täna hommikul vaatas aknast ja uksest vastu täiesti valge maa. Mul läks lausa 15  minutit auto puhastamisele aega. Samas nüüd mõtlen, et mis mõttega ma ta nii puhtaks lumest tegin, kui siin niikuinii sajab muudkui juurde seda lumeollust. 

Karl Hendrik oli lumest nii ekstaasis, et viskas eile näiteks lausa lasteaia ees pikali, et saaks vaid seda lund katsuda. 

Käsin ka eile Siim Sandriga kaks tundi jalutamas. Muidu polnud häda midagi, aga kuna ma läksin tossudega, siis noh mu jalad said päris kiiresti märjaks ning lõpuks hakkasid külmetama. Muidu oleksin ma tõenäoliselt veel jalutanud. Aga noh loodan, et mul ei tule tuju laiselda ning lähme ikka täna ka õue. :D