vahel ma igatsen

Ma ei tea miks ma seda küll tegin, aga ma vaatasin täna vanu vestlusi, inimestega, kellega ma vanasti suhtlesin iga päev, väga palju.. Ning nüüd pole me aastaid suhelnud. Imelik tegelikult, kõigi nendega on see suhtlus lõppenud niieöelda "paugu pealt". Lihtsalt üks päev suhtlesime, ja järgmisest päevast on saanud kolm, neli aastat, kui me polegi enam suhelnud. 

See tuletab meelde palju mälestusi ja toredaid hetki, mis on olnud. 

Ja kui ma mõtlen sellele, kui väheste inimestega ma üldse tegelikult praegusel hetkel veel suhtlen, on see lausa hirmutav. 

Samas mõtlen ma hetkel rohkem sellele, et huvitav kuidas neil inimestel nüüd läheb. Lugesin näiteks vestlust ühe inimesega, kes kurtis mulle kogu aeg, kui raske ja nõme ta elu, et ta tahaks muutuda jne, et tahaks kuskile jõuda. Temast tean nii palju, et temast on saanud suur narkomaan. Vahel harva näen ka teda, tema on aga nii uimas, et ma arvan, et ta kas ei mäletagi mind või lihtsalt ei tunnegi mind ära. 

Kahju, et nii on läinud temaga. 

Kui ma mõtlen kunagistele sõbrannadele, siis on ka nemad nii palju muutunud. Nii välimuselt, kui üleüldiselt elustiililt. Kunagi kui mulle öeldi, et tõelised sõbrad tekivad alles siis, kui Sa oled umbes 20-aastane, siis ma ei uskunud seda väidet. Ma olin nii kindel, et need sõbrad, kes olid mul 5 aastat tagasi, on ka tulevikus minu sõbrad. 

Huvitav kas need kunagised head sõbrad, mõtlevad vahel ka minu peale? Täpselt nagu mina neile mõtlen. Ma mõtlen igaljuhul VÄGA tihti. 

Vahel olen ka kirjutanud mõnele ja küsinud kuidas läheb. Aga kui vestlusest jääb mulje, et tal pole aega või tahtmist eriti suhelda, siis sellepärast pole mul ka rohkem julgust kirjutada neile teistele vanadele headele sõpradele. Mõtlen tihti, et nad võiks ise kirjutada. Aga kus Sa nüüd sellega. 

Nii imelik tegelikult, et sõprus ei olegi tõeline, kui see püsima pole jäänud. 

Või miks on nii, et mul pole sõpru?
Äkki on hoopis asi minus? No tegelikult ongi mõnes mõttes, ma ei käi väljas, ma pelgan inimestega suhelda ning mul on lapsed. Ma ei viitsi pidutseda, tantsida, laaberdada, nagu enamus. 

Aga samas ma tahaks enda ellu mõnda sellist sõpra, kellega saaks ma lihtsalt minna niisama autoga ringi driftima, kuskile jäärajale. See oleks nii änksa. 

On siin veel mõni selline inimene? :D

Ei, ma ei otsi nüüd endale blogipostitusega sõpra. Aga samas, ma tunnen vahel tõelistest sõpradest puudust. 

Õnneks mul on õetütred, kellele saab loota ning vahel nendega midagi koos ette võtta. Ning Epp, kelle juurde ma võin lihtsalt teed minna jooma. Aga ma tahks veel kedagi, kellega reaalselt minnagi näiteks jäärajale või niisama ringi sõitma. SEST, autod ja autoga sõitmine on mu kirg. 

Kas Te vahel igatsete oma kunagisi sõpru?