korralik läbu (not) vol 2 ehk mis me laupäeval tegime
Lubasin ju kirjutada ka sellest, mida me laupäeval tegime.
Noh jah, ärkasime siis hommikul pool seitse üles. Jep POOL SEITSE, jumal hoia, lapsi pole ja me ärkame ikka nii vara. Rutiin on sees.
Henri tegi endale kohvi ja ma lihtsalt vedelesin voodis. Kohv joodud, läks Henri juba garaazi ning vahetas mu autol veljed ära. Ehk siis pani tutikate rehvidega teised veljed alla.
Muideks, mul oli plaanis tegelikult, et ma sõidan nii kaua kui võimalik suvekatega, AGA eelmisel õhtul juhtus selline lahe asi, et kui me auto olime puhtaks pesnud, hakkas auto hirmasti värisema. Mu auto oli varem ka värisenud, aga seekord oli selline vibra sees, et ma jäin esimese asjana tee äärde seisma ja olin 100% kindel, et nüüd on kas mul üks rehv katki või lihtsalt tühi. Aga mitte kumbagi, rehvid terved ja täis, sõitsin edasi, aga vibra oli ikka meeletu. Niiet ma üle 70 ei saanudki sõita. Järgmise peatuse tegime Kadrina tanklas ja siis Henri veendus, et tõenäoliselt pesi ta survekaga velgedelt raskused maha ja sellepärast auto värisebki. Ja sellepärast ta siis laupäeva hommikul varakult rehve läkski vahetama. Peale seda kadus vibra nagu niuhti. Problem solved, yes!
Kuna mees eelneval õhtul magama jäi, siis lubas ta mulle selle heastada ning hommikul välja sööma viia. Panimegi riidesse ning startisime Tarekesse. 9.40 olimegi platsis ning meie pettumuseks oli see veel suletud ning avamisaeg oli alles kell 11. Fail!
Õnneks mehe õde elab seal samas ning läksime nii kauaks talle külla. Ühtlasi pakkusime mehe õde perele välja, et nad võiksid meiega ühineda, kui sööma lähme.
Kell 1 liikusimegi kõik koos pubisse ning seekord läks see ka õnneks ning Tareke oli kenasti juba avatud.
Tellisime toidu, valisime laua ning istusime maha. Me mõlemad Henriga tellisime endale naturaalse šnitsli. Mina pean ausalt ütlema, et mulle see üldse ei maitsenud. Enda tehtud šnitsel on ikka palju parem. Seevastu Henrile maitses see väga ning lisaks enda šnitslile pistis ka pool minu šnitslit pintslisse. Ega toitu siis raisata ei saa!
Aga muideks, toidu kõrval oli ka riivitud peet ning oma mäletamist mööda pole ma kunagi peeti niisama söönud. Borši suppi ma armastan, aga lihtsalt riivitud peeti pole ma kunagi suu sisse ka võtnud. Seekord proovisin ära ja täiega maitsev oli. Minu uus lemmik. Kus ma küll elanud olen?
Peale söömist käisime väikesel shopingu tiirul Rakveres, kust seekord mina iskilikult endale mitte kui midagi ei saanud.
Õhtu veetsime kodus. Ja siis see juhtuski! Ma jäin lihtsalt kell seitse magama. Ma ei tea millal ma viimati nii varakult oleks magama jäänud, aga jap, ma jäin lihtsalt kell seitse magama. Henri vajus umbes kell kaheksa ära. Magasime siis nunnusti, kuniks kell 21.45 ärkasin ma ehmatusega üles. Silma kipitasid läätsedega tukkumisest. Võtsin siis läätsed silmast ära, et uuesti magama minna. Aga mida enam polnud, oli uni. Kuna seda unematit ma enam ei kohanud ja mul oli nii igav, siis panin raadio käima ning hakkasin koristama. Jep, kell 10 õhtul. Koristasin rõõmsalt, kuniks kell 11 Henri üles ärkas, mind imelikult vaatas ja küsis: "Mis kell on?"
"Kell on üksteist" vastasin ma rõõmsalt talle.
"Mida? Nii palju" ja kargas voodist püsti.
"Eiei, mitte hommik, vaid õhtul kell üksteist"
"Aaaa" ning ronis voodisse tagasi.
Mina siis koristasin edasi ja siis mees ütleb, et kuule lähme burxi sööma. Mina olin muidugi lahkesti nõus, panime riidesse ja läksime Tapa Olerexi. Jõudsime sinna kell 23.40 ja saime seal järgmise pettumuse ohvriks. Tapa Olerexi uksel kena kollane silt avamisaegadega "6-22". Tegelt ka v? Kus me elanud oleme?
Nohjah, istusime siis sama targalt tagasi autosse ning mõtlesime siis, et kuna me juba väljas oleme ja kõhud tühjad on ka, et lähme siis Käravete tanklasse. See on ju ikka 24h avatud.
Tellisime seal siis endale burxid, sõime kõhud täis ja läksime tagasi koju, magama!
Milline romantiline öö, ma ütlen. 😂
BTW: Ma olen nii tige praegu, sest ma pidin sed apostitust otsast lõpuni kaks korda kirjutama. Esimene kord lihtsalt kadus kõik ära. 😂
Kuna mees eelneval õhtul magama jäi, siis lubas ta mulle selle heastada ning hommikul välja sööma viia. Panimegi riidesse ning startisime Tarekesse. 9.40 olimegi platsis ning meie pettumuseks oli see veel suletud ning avamisaeg oli alles kell 11. Fail!
Õnneks mehe õde elab seal samas ning läksime nii kauaks talle külla. Ühtlasi pakkusime mehe õde perele välja, et nad võiksid meiega ühineda, kui sööma lähme.
Kell 1 liikusimegi kõik koos pubisse ning seekord läks see ka õnneks ning Tareke oli kenasti juba avatud.
Tellisime toidu, valisime laua ning istusime maha. Me mõlemad Henriga tellisime endale naturaalse šnitsli. Mina pean ausalt ütlema, et mulle see üldse ei maitsenud. Enda tehtud šnitsel on ikka palju parem. Seevastu Henrile maitses see väga ning lisaks enda šnitslile pistis ka pool minu šnitslit pintslisse. Ega toitu siis raisata ei saa!
Aga muideks, toidu kõrval oli ka riivitud peet ning oma mäletamist mööda pole ma kunagi peeti niisama söönud. Borši suppi ma armastan, aga lihtsalt riivitud peeti pole ma kunagi suu sisse ka võtnud. Seekord proovisin ära ja täiega maitsev oli. Minu uus lemmik. Kus ma küll elanud olen?
Peale söömist käisime väikesel shopingu tiirul Rakveres, kust seekord mina iskilikult endale mitte kui midagi ei saanud.
Õhtu veetsime kodus. Ja siis see juhtuski! Ma jäin lihtsalt kell seitse magama. Ma ei tea millal ma viimati nii varakult oleks magama jäänud, aga jap, ma jäin lihtsalt kell seitse magama. Henri vajus umbes kell kaheksa ära. Magasime siis nunnusti, kuniks kell 21.45 ärkasin ma ehmatusega üles. Silma kipitasid läätsedega tukkumisest. Võtsin siis läätsed silmast ära, et uuesti magama minna. Aga mida enam polnud, oli uni. Kuna seda unematit ma enam ei kohanud ja mul oli nii igav, siis panin raadio käima ning hakkasin koristama. Jep, kell 10 õhtul. Koristasin rõõmsalt, kuniks kell 11 Henri üles ärkas, mind imelikult vaatas ja küsis: "Mis kell on?"
"Kell on üksteist" vastasin ma rõõmsalt talle.
"Mida? Nii palju" ja kargas voodist püsti.
"Eiei, mitte hommik, vaid õhtul kell üksteist"
"Aaaa" ning ronis voodisse tagasi.
Mina siis koristasin edasi ja siis mees ütleb, et kuule lähme burxi sööma. Mina olin muidugi lahkesti nõus, panime riidesse ja läksime Tapa Olerexi. Jõudsime sinna kell 23.40 ja saime seal järgmise pettumuse ohvriks. Tapa Olerexi uksel kena kollane silt avamisaegadega "6-22". Tegelt ka v? Kus me elanud oleme?
Nohjah, istusime siis sama targalt tagasi autosse ning mõtlesime siis, et kuna me juba väljas oleme ja kõhud tühjad on ka, et lähme siis Käravete tanklasse. See on ju ikka 24h avatud.
Tellisime seal siis endale burxid, sõime kõhud täis ja läksime tagasi koju, magama!
Milline romantiline öö, ma ütlen. 😂
BTW: Ma olen nii tige praegu, sest ma pidin sed apostitust otsast lõpuni kaks korda kirjutama. Esimene kord lihtsalt kadus kõik ära. 😂
 |
| Maitsev Circle K burx, njam |
Kommentaarid
Postita kommentaar