Eile oli teguderohke päev
See öine ärkamine on mul juba nagu needus. :(
Eile öösel ärkasin kell pool 3, et käia vetsus ja peale seda no enam ei jäänud magama. Uni ja väsimus olid suured, aga magama oli võimatu jääda. Kõht oli ka tühi, mul oli alles kolm kummikommi, sõin need ära ja siis oli mul veel kolm geisha kommi, need sõin ka ära. Hahaha nh ja siis umbes mingi viie või poole kuue aeg jäin magama.
Ja siis kell 8:15 käis äratuskell ja siis oli juba raske ärgata, aga midagi ei jäänud üle, sest pidin ju haiglas käima.
Veerand 11 lippasingi bussile. Õues ootas mind muidugi meeldiv üllatus - oli sula ja hästi soe. Aga samas, väga libe, nägin ikka tõsist vaeva et üldse püsti jääda. Ka bussis oli raskusi, selleks et istuma saada, oleksin peaaegu et kukkunud.
Noh ja siis ühes peatuses bussijuht ootas natuke kauem mingi vana tädikest, oeh vabandage väljendi pärast, aga see tädi nüüd küll mõistuse juures ei olnud.
Kui ta bussile sai siis hakkas ta kõva häälega omaette rääkima. Rääkis, et enam ei jõua, sest pidi jooksma ja siis ühel hetkel hakkas mingitest süstidest rääkima. Noh ja siis järsku ütles, et kõik ümberringi on hauakaevajad. Jah, te lugesite õigesti HAUAKAEVAJAD. Lol, mõtlesin tõsiselt, et see tädike vajaks vaimset ravi. Ja ta oli päris hirmuäratav ka.
Vabaduse väljakul lipsasin bussilt maha, kiirustasin Estoniasse, seal tuli juba uus buss ette ja nii ma jõudsingi juba enne 11 haiglasse. OEH, need TREPID, iga kord kui pean mööda neid treppe kõndima, on mul tunne, et viskan sussid seal samas taeva poole. ega praegusel perioodil on trepid mulle kui vaenlased. :D
Noh, kui haiglas sain oma toimetused tehtud, siis lipsasin uuesti bussi peale ja sõitsin autobussijaama. Sest õde pidi Tartust külla tulema. Kui olin bussile saanud, helistas ta mulle ja ütles, et ta buss hilineb 20 minutit, kuna õigel bussil olid rehvid katki olnud ja siis uut bussi tuli kauem oodata. Ega siis midagi, ootasin siis Annika ära ja läksime bussile, käisime poes ja liikusime minu juurde.
Sõime kooki ja salatit ja puhusime lihtsalt poolteisttundi juttu. Õel on kolm last ja siis rääkis ta mulle enda sünnitamisest. Oeh suutis tegelikult mind suht ära hirmutada, aga mis seal ikka, pääsu mul ju pole.
Annika kinkis mulle kokaraamatu ka. :3 Nüüd kindlasti selle nädala jooksul kavatsen hakata sealt igast asju katsetama, sest kokata mulle meeldib. :)
Kella kahe aeg pidi Annika juba edasi liikuma, kuskile koolitusele.
Kui ta ära läks, vaatasin ühe Kirgede Tormi osa ära ja siis läksin magama.
Magasin kaks tundi, tegin silmad lahti peale viit ja natuke aega läks mööda ja siis juba helistas Karolina ja uuris kas minuga on ikka kõik korras, sest mind polnud nii kaua ju netis olnud. Vat nii armas sõbranna on mul. :)
Nii siis avastasin, et Melanie oli mulle helistanud vahepeal ja facebooki ka kirjutanud. Tahtis taas matemaatikat õppima tulla. Nii ta siis umbes seitsme aeg jõudiski. Tegime pea poolteisttundi kahte ülesannet.
Ah jah, enne Melanie tulekut käis korteriomanik üüriraha järgi, talle kurtsin veeloma muret, et pistikud seinas logisevad ja kapiustel pole millegi pärast kruve küljes. Sellepeale lubas ta oma isa saata neid parandama. Korteriomanikuga on mul tõsimeeli vedanud, sest ta on väga sõbralik ja hooliv. :)
Kui Melanie oli ära käinud, siis hellas Henri juba mulle, rääkisime temaga kuni veerand kaheteistkümneni, siis läks ta magama. Siis helistas Karolina mulle ja temaga rääkisme/tegime videokõne kuni poole üheni. Ja nii jäin ma rahuliku südamega juba tuttu. :)
NB: Tänasest päevast on mul tegelikult nii palju rääkida, seega hiljem õhtul teen ka selle kohta postituse!
Seniks olge tublid!
Leanika
Eile öösel ärkasin kell pool 3, et käia vetsus ja peale seda no enam ei jäänud magama. Uni ja väsimus olid suured, aga magama oli võimatu jääda. Kõht oli ka tühi, mul oli alles kolm kummikommi, sõin need ära ja siis oli mul veel kolm geisha kommi, need sõin ka ära. Hahaha nh ja siis umbes mingi viie või poole kuue aeg jäin magama.
Ja siis kell 8:15 käis äratuskell ja siis oli juba raske ärgata, aga midagi ei jäänud üle, sest pidin ju haiglas käima.
Veerand 11 lippasingi bussile. Õues ootas mind muidugi meeldiv üllatus - oli sula ja hästi soe. Aga samas, väga libe, nägin ikka tõsist vaeva et üldse püsti jääda. Ka bussis oli raskusi, selleks et istuma saada, oleksin peaaegu et kukkunud.
Noh ja siis ühes peatuses bussijuht ootas natuke kauem mingi vana tädikest, oeh vabandage väljendi pärast, aga see tädi nüüd küll mõistuse juures ei olnud.
Kui ta bussile sai siis hakkas ta kõva häälega omaette rääkima. Rääkis, et enam ei jõua, sest pidi jooksma ja siis ühel hetkel hakkas mingitest süstidest rääkima. Noh ja siis järsku ütles, et kõik ümberringi on hauakaevajad. Jah, te lugesite õigesti HAUAKAEVAJAD. Lol, mõtlesin tõsiselt, et see tädike vajaks vaimset ravi. Ja ta oli päris hirmuäratav ka.
Vabaduse väljakul lipsasin bussilt maha, kiirustasin Estoniasse, seal tuli juba uus buss ette ja nii ma jõudsingi juba enne 11 haiglasse. OEH, need TREPID, iga kord kui pean mööda neid treppe kõndima, on mul tunne, et viskan sussid seal samas taeva poole. ega praegusel perioodil on trepid mulle kui vaenlased. :D
Noh, kui haiglas sain oma toimetused tehtud, siis lipsasin uuesti bussi peale ja sõitsin autobussijaama. Sest õde pidi Tartust külla tulema. Kui olin bussile saanud, helistas ta mulle ja ütles, et ta buss hilineb 20 minutit, kuna õigel bussil olid rehvid katki olnud ja siis uut bussi tuli kauem oodata. Ega siis midagi, ootasin siis Annika ära ja läksime bussile, käisime poes ja liikusime minu juurde.Sõime kooki ja salatit ja puhusime lihtsalt poolteisttundi juttu. Õel on kolm last ja siis rääkis ta mulle enda sünnitamisest. Oeh suutis tegelikult mind suht ära hirmutada, aga mis seal ikka, pääsu mul ju pole.
Annika kinkis mulle kokaraamatu ka. :3 Nüüd kindlasti selle nädala jooksul kavatsen hakata sealt igast asju katsetama, sest kokata mulle meeldib. :)
Kella kahe aeg pidi Annika juba edasi liikuma, kuskile koolitusele.
Kui ta ära läks, vaatasin ühe Kirgede Tormi osa ära ja siis läksin magama.
Magasin kaks tundi, tegin silmad lahti peale viit ja natuke aega läks mööda ja siis juba helistas Karolina ja uuris kas minuga on ikka kõik korras, sest mind polnud nii kaua ju netis olnud. Vat nii armas sõbranna on mul. :)
Nii siis avastasin, et Melanie oli mulle helistanud vahepeal ja facebooki ka kirjutanud. Tahtis taas matemaatikat õppima tulla. Nii ta siis umbes seitsme aeg jõudiski. Tegime pea poolteisttundi kahte ülesannet.
Ah jah, enne Melanie tulekut käis korteriomanik üüriraha järgi, talle kurtsin veeloma muret, et pistikud seinas logisevad ja kapiustel pole millegi pärast kruve küljes. Sellepeale lubas ta oma isa saata neid parandama. Korteriomanikuga on mul tõsimeeli vedanud, sest ta on väga sõbralik ja hooliv. :)
Kui Melanie oli ära käinud, siis hellas Henri juba mulle, rääkisime temaga kuni veerand kaheteistkümneni, siis läks ta magama. Siis helistas Karolina mulle ja temaga rääkisme/tegime videokõne kuni poole üheni. Ja nii jäin ma rahuliku südamega juba tuttu. :)
NB: Tänasest päevast on mul tegelikult nii palju rääkida, seega hiljem õhtul teen ka selle kohta postituse!
Seniks olge tublid!
Leanika
Kommentaarid
Postita kommentaar